Kultuuripealinna Tartu asukad on laulurahvas. Kes siis ei teaks, et just Tartu linnas toimus 1869. aastal esimene Eesti laulupidu! Kuigi üldlaulupeo korraldamine hakkas 1880. aastast rohkem Tallinna poole kalduma, siis kohalikke laulupäevi ja -pidusid peetakse Tartus tänini. Selgi suvel toimub Tartumaa laulu- ja tantsupidu. Ka laulupeo suurkontsertide koht ei ole olnud kogu aeg teada-tuntud Tähtvere, vaid see on rännanud mööda Tartut, otsides seda õiget paika, kuhu lõpuks pidama jääda.

Esimese laulupeo ilmalike laulude kontsert lauldi maha Narva mäel, Ressource´i aias, mis asus umbes praeguse Ülikooli staadioni alal. Osales 845 meest ja on teada, et kõige suurem hulk oli valla- ja külakoolmeistreid – 329.  Kihelkonna koolmeistreid astus lavale 59, pere- ja põllumehi 129, käsitöölisi 69, töömehi, sulaseid ja teenreid 52, koolmeistrite ja peremeeste poegi  41, suuremaid kooliõpilasi 47,  pärismaapidajaid ja mõisarentnikke 28, kirjutajaid ja ülevaatajaid 19, vallavanemaid 10, karjamõisa omanikke ja kirjanikke 6. Osales neli pillikoori 56 mängijaga. ¹

Teinegi laulupidu toimus Tartus. Plaane peeti nii 1875., 1876. kui ka 1877. aastaks, aga Johann Voldemar Jannseni ja Karl August Hermanni kirjavahetus Liivimaa kubermangu kantseleiga ei andnud esialgu laulupeo korraldamise osas tulemusi. Samuti takistas pidustuse läbiviimist Vene-Türgi sõda. Pidu sai  toimuda alles 1879. aastal. Suurkontsert leidis aset Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Kuperjanovi tänavate vahel. Peo programmile trükiti esmakordselt Tartu linna plaan, et kaugemalt tulijadki suures linnas ära ei eksiks.

Graafiline leht II üldlaulupeost Tartus, 1879. EFA.706.0.334267

IV laulupeo toimumise koht oli Eesti Kirjameeste Seltsi aias Jaama tänaval praeguse Laulupeomuuseumi juures. Kuidas laululava välja nägi, saab aimu 1909. aastal samas paigas toimunud Tartu Muusikapäeval tehtud foto järgi:

V üldlaulupidu ehk Juubeli (ikka see pärisorjusest priiks saamise, seekord juba 75. aastapäeva tähistamise) Tänu-laulupidu viidi läbi taaskord Ressource´i aias, kuhu lasti kohaliku ehitusmeistri Otto Schröderi projekti järgi püstitada koguni uus puidust laululava. 

Peo eeskava annab teada, et 18. juuni lõuna ajal kell 1 algas rongkäik oma teekonda Peterburi (nüüd Narva) tänavalt üle Kivisilla raekoja ette Keisri-laulu laulma ning suundus piki Rüütli uulitsat üle puusilla tagasi Ressource´i aeda.  Lauludest on mõnigi tänapäevalgi kooli laulikutes esinev, nagu näiteks sokukese laul, millele meile tuntud viisi kirjutas helilooja Mart Saar küll alles 1921. aastal. Paatoslikumate sõnadega laulu „Armas isamaa“ on kirja pannud Karl August Hermann.

Rongkäike Tartu laulupidudelt

Tartu noorte laulupäev, 1930. EAA.2111.1.15020.2

Tartumaa I laulupidu toimus tulevase Tamme staadioni platsil. Laudadest kokkulöödud lava pidi mahutuma 12 000 tegelast, kohale tuli aga poole vähem. Publikut seevastu oli rohkesti. Kahepäevase peo esimesel päeval kuulas ajalehe „Sakala“ andmetel kontserte umbes 20 000 inimest.²

Veel pilte:

1954. aastal valmistuti Tartu laulupäevaks suure hoolega. Pidu toimus ENSV Ametiühingute Spordiühingule Kalev kuuluval Tamme staadionil. Peale lauluetteastete oli kavas rahvakunstiõhtu, mille kutsed külaliskollektiividele koostas Helju Mikkel ja kujundada paluti Tartu kunstikoolil.  Huvitavad arutelud laulupäeva korraldamise rõõmude ja murede kohta on fikseeritud laulupäeva peakomisjoni protokollides. Sõnad „varumine“ ja „varustamine“ käisid läbi pea iga teema puhul. Ka seltsimees Pilt pidi varuma omale abiks 10 pioneeri laululava ees korra valvamiseks.³

Kuigi üldlaulupidude korraldamine läks Tallinna kätte, siis Tartus laulupäevad ja -peod ära ei jäänud. 1969. aastal toimunud juubelilaulupidu ei tähistanud enam pärisorjusest vabanemise juubelit vaid juba sajandi püsinud laulupeotraditsiooni. Tartus 14.-15.  juunil ligi 5000 osalejaga (mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid üle Eesti) toimunud laulupidu, oli avalöögiks kaks nädalat hiljem algavale suurpeole Tallinnas. Kuidas Tartusse laulupeole jõuti ja mismoodi see pidu amatöörkaamerafilmile jäi, saab näha siin:

1980. aastal, kui tähistati Tartu linna 950. juubelit, peeti pidu veel Tähtvere vanal laululaval. Laulu- ja tantsupeolised said oma kollektsioonidesse lisada selleks puhuks valmistatud vasksed märgid. Peo alguses kandis näitleja Raivo Adlas ette Tõnis Lehtmetsa kokku seatud tuleloitsu „Laululugu“.

Laulupeotule süütamine Tartus Narva mäel, Peetri kiriku lähedal asuva Laulupidude monumendi juures 1989.

14. juunil 1981. aastal toimus Tartus II Poistekooride laulupidu. Peale Eesti kooride oodati külla koore Lätist, Leedust, Vene NFSV-st, Valgevenest ja Ukrainast. Osalevate kollektiivide üldankeedist saame teada, mis kell ja millega saabuti Tartusse, kes olid juhendajad ja millised olid esinemisrõivad. Iga osaleja sai „Poistekooride laulupeost osavõtja meelespea“, mis palju muu vajaliku info hulgas sisaldas teavet, millistesse koolidesse pidulised ööbima majutati.⁴

Esimene poistekooride laulupidu leidis aset Tartus, 1976. aastal. Ka siis oli see nii öelda „rahvusvaheline“. Kohaletulnud noortele pakuti peale laulupeosupi ja laulurõõmu ka kultuuriprogrammi, milleks olid kinokülastused tänaseks linnapildist kadunud Tartu kinodes.⁵

Fotomeenutusi vanast laululavast Tähtveres:

Laulupäevi ja -pidusid peeti Tartus ka Kassitoomel, enne kui jõuti Tähtvere nõlvale:

Läks aastakümneid, enne kui meile tuttav imposantne laulukaar, lõpuks valmis sai.

1. M. Lüdig. Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. a. Tartus. Päewaleht, nr. 177, 5. juuli 1929 ↩︎
2. Tartu laulupidu. Kümnedtuhanded lagedal Tamme väljal kõrvetava päikese käes. Sakala nr. 80, 6. juuli 1926 ↩︎
3. EAA.T-893.1.120, l. 193 ↩︎
4. EAA.T-893.1.588 l. 50, 57 ↩︎
5. EAA. T-893.1.481, l. 41 ↩︎