Olen Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas teise kursuse paberi konserveerimise tudeng nahaosakonnast ja mul oli võimalus veeta kaks nädalat Rahvusarhiivi Tallinna kasutus- ja säilitusosakonnas praktikal.
Arhiivi tulles ma tõesti ei osanud arvata, mis mind ees võib oodata ja mida ma tegema hakkan. Esimene päev oli sisseelamine, tehti majatuure nii Maneeži kui ka Madara hoones. Tutvusin ka siinsete töötajatega ja esmamulje jäi väga hea. Sattusin Rahvusarhiivi vaiksemal hetkel, ehk minu jaoks ideaalsel ajal. Kõik inimesed võtsid mind hästi vastu, tundsin ennast kohe omana ja suurt võõrastamist ei olnud. Õhkkond oli vaba ja väga sõbralik.
Mu praktikajuhendajateks olid Rahvusarhiivi Tallinna säilitusvaldkonna juht Merily Paomets ja konservaator Lua Kesküla. Merily oli väga hea juhendaja, ta vastas igale mu küsimusele. Luaga leidsin kohe ühise keele, mis oli super, kuna temaga ma veetsingi enamuse ajast koos. Meeletult toredad inimesed, keda oleksin nagu tundnud juba pikemat aega.
Eesti kaart Rein Helme isikufondis, kui see Rahvusarhiivi vastu võeti
Minule anti korrastada Rein Helme isikufondist Eesti kaart aastast 1920. Seda oli keegi varasemalt juba „korrastanud“ kasutades teipi ja kontoriliimi. Liim oli imbunud paberikiudude vahele ja kristalliseerunud. Pidin skalpelli kasutades liimi ettevaatlikult paberikiudude seest ja pealt eemaldama ning see osutus palju aeganõudvamaks tegevuseks, kui algselt arvasime. Eneselegi ootamatult ma väga nautisin seda protsessi.
Kaart enne konserveerimist eest ja tagant
Põhilise töö vahepeal andis Lua mulle korrastada kaks tunnistust, mis vajasid teipide ja liimi eemaldamist ning pärast kuivparandust, kasutades jaapani paberit. Kuivparandusega olin juba varasemalt tuttav, nii et see oli mulle pigem tehnika arendamine ja käeharjutamine. Sain juurde paar näpunäidet, mida ma koolis veel rakendanud ei olnud.
Õppisin ka palju uut, näiteks seda, kuidas käib paberi niisutamine nii et dokumendi sirgu saaks. Kuivparanduse juurde õppisin tegema märgparandust, kuna kaarti oli kõige mõttekam selle meetodiga parandada. Märgparandust ei olnud ma kunagi varem teinud, aga Merily juhendamise ning abiga sain selle tehtud. See töö nõudis palju kannatlikkust ja tähelepanu – korraga pidi jälgima rohkem kui ainult üht töö aspekti.
Kaardi märgparandus
Üleüldine praktikakogemus Rahvusarhiivis ületas kõiki mu ootusi. Need kaks nädalat möödusid väga kiiresti. Jõudsin alles rutiiniga harjuda, kui juba sai praktika läbi. Praktikal käimine andis mulle kinnitust, et eriala, mida ma õpin, on kindlasti see, mida ma soovin peale lõpetamist ka elukutsena teha. Kindlasti soovitan ka oma kursusekaaslastele minna Rahvusarhiivi praktikale. Suur aitäh Merily Paometsale, Lua Keskkülale ja Hedvig Mäele, kes julgesid võtta mind Rahvusarhiivi praktikale ning usaldasid mind ja minu oskusi.
