Sellenädalane blogipostitus tutvustab Eesti diplomaatide tegevust välisriikides aastatel Eesti Vabariigi algusaastatel.

Ajaveebipostitus on kokku pandud Astri Schönfelderi näituse Kirju ühest sajandist materjalide põhjal. Tervet näitust on võimalik vaadata siit.

Tundmatud mehed tundmatult maalt. Nii määratles Karl Robert Pusta Eesti diplomaate, kelle pealnäha võimatuks missiooniks oli rahvusvahelise tunnustuse leidmine ühele endises Vene impeeriumi provintsis 24. veebruaril 1918 väljakuulutatud iseseisvale demokraatikule vabariigile. Eesti päästmiseks ja õnneks vajalikud välisriikide de jure tunnustused saavutati aastatel 1920-1922.

Sõjaolukorra tsensuur, tundmatu keel ja diplomaatiliste kanalite puudulikkus tegid sidepidamise kodumaaga keeruliseks. Ants Piibu kirjavahetus Suurbritannia välisminsteeriumi esindajate ja sideametnikega eestikeelsete telefonikõnede ja telegrammide võimalikkusest 1918. aasta Londonis.

ERA.1583.1.18

ERA.1583.1.18

Nagu püüaksid peaga raudseinast läbimurda – nii iseloomustati rahvusahelist olukorda Eesti jaoks Pariisi rahukonverentsi ajal.

Eesti Londoni esinduse sekretäri Jaan Kopvillemi vastuse ärakiri peaminister Jaan Tõnissonile, 09.01.1920, ülevaateks professor Piipile.

ERA.1624.1.7

ERA.1624.1.7

Välisdelegatsiooni juht Jaan Tõnisson ja Eesti esindaja Suurbritannias Ants Piip selgitavad 21. detsembril 1918 inglise ajalehe Manchester Guardian toimetajale saadetud protestikirjas, et Eesti ei ole bolshevike Venemaa mässuline osa.

ERA.1619.1.1

ERA.1619.1.1

Hetki diplomaadi elust 1919. aasta Pariisis. Eesti esindaja Prantsusmaal Karl Robert Pusta Ants Piibule.

ERA.1624.1.7