Tutvusin Tartus 1890. aastatel toimunud teatrietenduste ja kontsertide afiššidega, mis on
katalogiseeritud Tartu linna politseivalitsuse arhiivis. Kuulutuste ja postrite seas domineerisid
Vanemuise Seltsi näitemängud, saksa ja vene seltside ning teatrite näidendid, samuti
Lääne-Euroopa ja vene autorite muusikateoste ettekanded. Allikmaterjalis kajastus aga ka
teiste rahvaste kultuuritegevus Tartus. 1895. ning 1896. aasta kogumikes leidusid kuulutused
ja plakatid Ukraina draama- ja ooperitrupi esinemiste kohta, mida otsustasingi alljärgnevalt
käsitleda.
Näitetrupp „Vene-väikevene draama- ja operetiartistid A. N. Vasõlenko juhtimisel” saabus
Tartusse 1895. aasta novembris. Tartu linna politseivalitsuse arhiivi säilikus on sellest aastast
olemas afišid kolme esinemise kohta Bürgermusse saalis. Peaasjalikult esitasid näitemängijad
Tartus tollal menukate ning nüüdseks klassikuteks saanud Ukraina heliloojate oopereid ja
operette ning näitekirjanike näidendeid.
14. novembril 1895 aset leidnud avaesinemisel esitas A. N. Vasõlenko näitetrupp ooperit
„Natalka Poltavka”, mis põhineb samanimelisel Ivan Kotljarevski (1769–1838) näidendil
ning mille seadis ooperiks Mõkola Lõssenko (1842–1912). Heliloojat, pianisti ja dirigenti
Mõkola Lõssenkot peetakse Ukraina muusikaelu keskseks tegelaseks oma kaasajal ning
Ukraina ooperi rajajaks. „Natalka Poltavka” esmaettekanne toimus Odesas 1889. aasta
novembris ning teos on saanud Ukraina ooperiklassikaks. Ooper räägib loo vaesest
külatüdrukust Natalkast, kes ootab pikisilmi oma armastatu Petro tagasitulekut. Natalka vastu
hakkab huvi tundma vana maaomanik ning Natalka vanemad nõustuvad neiu talle mehele
andma. Enne pulmi aga Petro naaseb ja maaomanik, liigutatuna noorte puhtast armastusest,
võtab oma abieluettepaneku tagasi.
Nädal aega hiljem, 21. novembril, esitati Mõhailo Starõtskõi (1840–1904) näidendit „Öö
enne jaanipäeva” („Ніч під Івана Купала”). Näidendit kirjeldatakse kuulutusel kui
„väikevene draama laulmise, muusika ja tantsuga viies vaatuses”. Reedel, 24. novembril
kandsid näitemängijad ette Marko Kropõvnõtskõi (1840–1910) draamanäidendi „Ori”
(„Невольник”), mis põhineb Ukraina ilmselt tuntuima luuletaja ja kirjaniku Tarass Ševtšenko
(1814–1861) samanimelisel poeemil.
1898. aasta jaanuari lõpust ja veebruari algusest on arhiivis säilinud afišid viie A. N.
Vasõlenko juhitud draama- ja operetiartistide esinemise kohta. 25. jaanuaril kanti
Bürgermusse saalis ette „Õnnetu armastus” („Нещасне кохання“), „väikevene draama viies
vaatuses laulmise ja tantsudega”. Näidendi autoriks on ukraina näitleja ja dramaturg Leonid
Manko (1863–1922).
28. jaanuaril esitas näitetrupp opereti „Tšornomortsi” („ Чорноморці”). Tegu on Lõssenko
adaptatsiooniga Starõtskõi draamateosest. Teose narratiiv sarnaneb paljuski „Natalka
Poltavka” omaga. Opereti alguses jätab peategelane Marusja hüvasti oma armastatu, noore
kasaka Ivan Prudkõiga, kes läheb sõtta tšerkesside vastu. Marusja vanemad kavatsevad neiu
mehele panna rikkale ja vanale kasakale Kabõtsjale, kes üritab Marusjat järjepidevalt, kuid
edutult võluda. Lugu lõpeb Ivani naasmisega ja noorpaari taaskohtumisega.
30. jaanuaril kanti ette Starõtskõi näidend „Mustlastüdruk Aza” („Циганка Аза”). Draama
viies vaatuses põhineb poola kirjaniku Józef Ignacy Kraszewski näidendil „Chata za wsią”.
Ukrainlaste viimased esinemised Tartus toimusid 2. ja 3. veebruaril Vanemuise seltsi
ruumides. Reedel, 2. veebruaril 1896 kirjutab Postimees ukraina näitetrupi kohta kiitvalt:
Wäikse Wene näitemängijad Ukraini maalt, kes seni ajani üle kaks kuud aega on
„Bürgermusses” mänginud ja palju osawõtmist äratanud, on nüüd „Wanemuise” seltsi
tulnud ning annawad sääl etendusi. Täna, kui see leht ilmub, on esimene etendus. Et nad
mänguga ühes ka tantsusid ia rahwa pruukisid ette toowad, siis on nad ka eestlaste seast
wäga palju waatajaid leidnud. Soowime, et ka nendele Eesti seltsis kuuljaid ei puuduks.
Rahwa elu ja tantsud teewad etendused wäga elawaks, lõbusaks ja naljakaks.
Sel õhtul tuli ettekandmisele operett „Gaidamak Garkuša”. Eelnevate esinemiste kuulutused
olid ainult ukraina- ja venekeelsed, kuid sedapuhku reklaamitakse operetti ka eesti keeles:
Wäike-wenelaste näitemängu ja operetti seltskonna poolt etendatakse
reedel, 2. webruaril 1896 „Wanemuise” seltsi ruumides
Gaidamak Garkuscha, operette 4 järgus laulu ja tantsuga.
Kõik näitlus on toredates Wäike-Wenemaa rahwa-riietes.
A. N. Vasõlenko näitemängijate viimasel esinemisel Tartus 3. veebruaril 1896 etendati
operetti „Sorotšõntsi laat” („Сорочинський ярмарок”), mida reklaamiti kui „operett neljas
watuses Ukraini rahwa elust”. „Sorotšõntsi laat” on Modest Mussorgski aastatel 1874–1880
komponeeritud koomiline ooper, mis põhineb Nikolai Gogoli jutustusel. Näidendi tegevus
leiab aset 19. sajandi alguses Poltaava lähistel asuvas Velõki Sorotšõntsi külas toimuval
laadal. Sorotšõntsi laat on juba 19. sajandist alates olnud üks Ukraina tähtsamaid laatasid
ning toimub iga-aastaselt tänase päevani.
