20. augustil möödub Eesti Vabariigi taastamisest 30 aastat. Nii organisatsioonide kui isikute dokumendid on hindamatuks allikmaterjaliks iseseisvuse taastamisega seotud sündmuste jäädvustamisel. Rahvusarhiiv pöördub kõigi poole, kelle valduses on dokumente ja heli-või videosalvestisi 1980. – 1990. aastatest üleskutsega kaaluda nende üleandmist arhiivile.

Kodanikualgatused, demokraatlikud ja looduskaitseliikumised, protestiaktsioonid, suuremate ja väiksemate ulatustega reformid… pöördeliste ajalooperioodide dokumenteerimine on keeruline, sest sündmuste keerises olles ei mõelda sellest, mis meist tulevikku alles jääb. Siiski on sellest perioodist dokumente tekkinud ja ka arhiivi saabunud. Mahukate avaliku sektori arhiivide kõrval on kogutud ka isikute ja organisatsioonide arhiive. Ühiskondlikke muutusi kirjeldavad kollektsioonid, päevikud, memod, protokollid, pressiteated, fotod jm jäävad tulevastele põlvedele avama kunagisi sündmusi, tagamaid, meeleolusid ja võtmeisikuid.

Rahvusarhiiv on pöördunud Eesti Vabariigi presidentide, peaministrite ja Riigikogu esimeeste poole ettepanekuga anda üle riiklikule säilitamisele oma isikuarhiivid. Toomas Vareki, Mart Laari ja Ülo Nugise arhiivid on meieni juba jõudnud, loodetavasti lisandub ka uusi.

Juba 1990. aastatel on Rahvusarhiivi jõudnud eravaldusest näiteks Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi, Eesti Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu, Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei arhiivid. 2000. aastatel oli fookus Eesti erakondade arhiivide kogumisel ja korrastamisel ning seega on ajaloo jaoks jäädvustatud 1990. aastate poliitiline kirevus. Hetkel on Rahvusarhiivis säilitamisel kokku 21 erineva poliitilise ühenduse ja erakonna arhiivi.

Omariikluse taastamise perioodi allikate kogumine on arhiivi jaoks jätkuvalt oluline. Loodame, et taasiseseisvumise
30. juubel innustab inimesi sellest ajast säilinud dokumente üle vaatama ja neid Rahvusarhiivile üle andma.