Vabadussõja ühisloome algusest on möödas ligi poolteist aastat, nii et on paras aeg teha väike vahekokkuvõte tulemusest, tänada agaramaid sisestajaid ning vaadata tulevikku.
Pea pooleteise aastaga on 154 vabatahtlikku sisestanud Vabadussõja ühisloome käigus üle 73 000 kirje. Indekseeritud on 120 säilikut. Andmeid sisestatakse peamiselt sõjaväeosade arhiivifondides leiduvatest sõdurite teenistuskirjadest ja väeosade erinevatest personalidokumentidest. Teenistuskirjadest saab kõige rohkem ja detailsemaid andmeid konkreetse sõduri ning tema teenistuskäigu kohta, kuid kahjuks ei ole need mitme maakonna osas säilinud. Teine grupp dokumente on sõjaväeosade personalidokumendid: erinevad nimekirjad, tunnistused, päevakäsud jms. Kuigi üldiselt on need säilinud ja arhiivi jõudnud võrdlemisi hästi, siis nende suure hulga ja abivahendite puudumise tõttu on neist seni andmete otsimine olnud väga raske, praktiliselt isegi võimatu. Vaieldamatult on sisestamiseks vabatahtlike lemmikud sõdurite nimekirjad. Uusi väeosade ja asutuste nimekirju on ühisloome keskkonda järjest juurde lisatud.
ERA.529.1.8; Ohvitseride arstide ja ametnike nimekiri.
17. juunil kutsus Rahvusarhiiv oma Tallinna Madara tänava arhiivimajja kümme kõige tublimat vabatahtlikku. Need kümme vabatahtlikku on kulutanud sadu tunde ja teinud ülimalt tänuväärset tööd. Sisestatud sõdurite kirjetest on juba praegu tekkinud uurijate ja arhivaaride poolt edukalt kasutatav andmebaas. Tänuüritusel kuulati Eesti sõjamuuseumi teaduri Siim Õismaa ettekannet soomusrongide diviisist Vabadussõjas, anti üle kingitused ning söödi head ja paremat.
Kuigi Vabadussõja ühisloome on jõudnud oma esimesse vahefinišisse, ei ole ta siiski kaugeltki läbi. Ees seisab veel suur töö – sajad säilikud ootavad vabatahtlikku sisestajat. Ühisloome eesmärk – digiteeritud dokumentidest kokku koguda võimalikult palju andmeid võimalikult paljude sõjameeste kohta. Tuleb meeles pidada, et ühisloome käigus tekkinud ja täienev andmebaas on kõigest materjal, mis veel omakorda ootab analüüsimist ja uurimist. Antud andmebaasi saab kasutada teadustöös või suguvõsa uurimises.
Ühisloome algataja, Rahvusarhiivi arhivaar Ivar Kaigu andis ühisloome juhtohjad üle mulle, Rahvusarhiivi arhiivipedagoogile Eliis Truumanile. Olen ka ise Vabadussõja ühisloome suur fänn ning üritan kõigile vabatahtlikele nõu ja jõuga igati abiks olla. Lähme sisestamisega vapralt edasi.
Suur tänu kõigile vabatahtlikele! Rahvusarhiivi ühisloome projektid saavad teoks vaid tänu teile!