Kaalu Kirme emale kingituseks koostatud retseptivihiku esileht (ERA.5068.1.37). Paremal: Kaalu koos oma vanemate Hilda ja Gustav Kriseliga (Koit Kirme) 1931. aastal. Foto: „Emmaste konstaabli Koit Kirme okkaline elukäik“, Kärdla 2017
„Armas ema! Mul ei olnud sulle midagi kinkida, aga et siiski midagi sulle kinkida, kogusin sulle toiduretsepte, mille järel on sul võimalik teha mõningaid toite. Kuid seda palun, et sa tõesti ka vahel seda vihikut tarvitad“
Need südamlikud sõnad oma armsale emale on kirjutanud üks Tallinna koolipoiss, kes tuli II maailmasõja ja vene okupatsiooni eest koos oma perega pakku Hiiumaale, ema lapsepõlvekoju. See koolipoiss oli tulevane kunstiteadlane ja armastatud õppejõud Kaalu Kirme, tema ema Hilda oli pärit Emmaste valla Jausa küla Juurmannide taluperest. Retseptivihik on seega tõenäoliselt kokku pandud 1940. aastate keskpaigas ehk ühel ütlemata vaesel ja viletsal ajal. Kuid, nagu retseptikogu noor autorgi juba teadis – selleks, et valmistada rõõmu kallile inimesele, pole vaja kulda ega karda, vaid natuke leidlikust ja viitsimist ning muidugi südamesoojust, hoolivust ja armastust – tõeline kingitus tuleb ikka ja ainult südamest.
Mälestusteraamatus „Kolm paradiisi“ on Kaalu Kirme maininud oma väga lähedast ja sooja suhet emaga, kuid samuti on seal juttu lihtsatest, aga maitsvatest toitudest, mida sõjaeelses ja -aegses Hiiumaa taluköögis pakuti. Tihti söödi näiteks kruubiputru, silgukastet, tuhleid jahukastmega või tuhlitrampi ehk mandrikeeli kartuliputru. Seevastu emale kingituseks koostatud retseptivihk sisaldab juba mõnevõrra põnevamaid roogi, nagu peeditarrend, vaniljekaste ja biskviidid või šokolaadikreem. Samuti on seal koostisainetena nimetatud mitmeid sõjaaegse ja -järgse aja luksuskaupu, nagu kohvioad, veiniäädikas, mandlid, valge vein, rumm või arrak, ingver ja kaaparid (kapparid). Seega võiksid retseptid pärineda mõnest sõjaeelse Eesti Vabariigi naiste- või koduajakirjast.
ERA.5068.1.37. K. Kirme poolt emale kingituseks koostatud toiduretseptide kogu (1940ndad?)
Kaalu olnud koolis lahtise peaga, tubli ja usin õpilane. Seda näitab ka hoolikalt vormistatud retseptivihik koos sisukorra, märkuste ja lisadega. Kaunistuseks on lisatud autori joonistused. Vihiku lõpus on ära toodud ka mõned tarvilikud näpunäited: „Kui kohvioad on kaotanud aroomi, soentatagu neid kuumal plaadil enne jahvatamist ja lisantatagu jahvatadut kohvile paar terakest soola. Nüüd maitseb kohv suurepäraselt“.
ERA.5068.1.37. K. Kirme poolt emale kingituseks koostatud toiduretseptide kogu (1940ndad?)
Kohad, kus ümberkirjutamine on natuke sassi läinud, on noor autor lahendanud elegantse enesekindlusega: „eksikombel on siia kirjutatud“ vale pealkiri ja õige retsept on leitav hoopis teisel leheküljel. Leidub ka omaaegseid kõnekeelsed väljendeid. Paaril korral esineb mõõtühikuna „taldrekudäis“ ja leheküljel 19 seisab retsept nimega „Rasvaputru“. Aga ega siis mõni sisse lipsanud kirjaviga pisenda ühegi ema südamerõõmu oma armsa lapse kingituse üle!
ERA.5068.1.37. K. Kirme poolt emale kingituseks koostatud toiduretseptide kogu (1940ndad?)
Retseptivihik, säilik ERA.5068.1.37, pärineb Kaalu Kirme (12.11.1928–15.07.2020) isikuarhiivist ning sellega saab tutvuda Rahvusarhiivi infosüsteemis AIS ja Saaga.
Kaunist emadepäeva!