Alles hiljuti krooniti Westminster Abbey kirikus suurejoonelisel tseremoonial Ühendkuningriigi uus monarh, Tema Majesteet Charles III. Pidustusi kandis üle Eesti riigitelevisioon ning kroonimisega seotud uudiseid avaldati üksjagu palju ka meie ajakirjanduses. Briti kuningakoja tegemiste jälgimine ning kaudselt ka neis kaasalöömine pole siinmail aga sugugi uus komme, vaid ulatub paljude aastakümnete tagusesse aega.
George VI ehk Albert Frederick Arthur George tõusis troonile 11. detsembril 1936 küllaltki ebatavalistel asjaoludel. Et tegu polnud aastatel 1910–1936 valitsenud George V pere vanima pojaga, ei tarvitsenud kõnedefektiga Albert kuninglikke ambitsioone omada. Kõigi eelduste kohaselt pidanuks järgmiseks monarhiks saama tema vanem vend, Windsori hertsog Edward. Edward oli aga küllaltki kirju karakter ning eriti kõmuliseks kujunes tema suhe ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Polnud mõeldav, et tulevane Briti kuningas ja Inglise kiriku pea elanuks kokku kaks korda lahutanud naisega. Nendest asjaoludest puhkenud poliitilise kriisi järel tegi Edward 10. detsembril avalduse, et loobub troonist. Järg jõudis Albertini.
Uue kuninga kroonimispidustuse toimumisajaks määrati 12. mai 1937. Eestlastele saadeti kutse välja 1936. aasta septembris. Tseremoonial osalevatesse välisdelegatsioonidesse võis kuuluda kuni kolm inimest, kusjuures ruumipuuduse tõttu Westminster Abbeys oli istekoht kindlustatud vaid esimesele delegaadile, s.o delegatsiooni juhile (ent mitte tema abikaasale). Eesti esinduse juhiks määrati Riigivanema Konstantin Pätsi asendajana Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, kellega ühes lähetati Britanniasse ka tema adjutant kolonelleitnant Richard Maasing, mereväe vanemleitnant Johannes Sandpank kui Laidoneri aide-de-camp ning lisaks Välisministeeriumi protokolliülem Elmar Kirotar.
Algselt kaaluti Tallinnas Eesti esindajana ka Konstantin Pätsi ennast või siis välisminister Friedrich Akelit, kuid sellest kuuldes saatsid britid Eesti Londoni saatkonda peenelt sõnastatud kirja, milles öeldakse muu hulgas, et „ehkki oleksime äärmiselt austatud, kui President otsustaks kroonimisele tulla, ei ole tegelikkuses kombeks, et sellistel sündmustel viibiks vabariikide riigipäid või teisi monarhe peale kroonitava valitseja“. Veel osalesid pidustustel, ehkki mitte delegatsiooni liikmetena, vaid oma ametist tulenevalt eraldiseisvalt Eesti saadik Londonis August Johannes Schmidt (alates 1940 aastast Torma) ning tema abikaasa Alice. Laidoner ja Schmidt olid Eestit esindanud ka 28. jaanuaril 1936 toimunud kuningas George V matustel.
Eesti delegatsiooni juhi kindralleitnant Johan Laidoneri saatmine George VI kroonimispidustustele Balti jaamas.
Johan Laidoner ja Eesti saadik Londonis August Schmidt koos abikaasaga George VI kroonimispidustustel. EFA.2.0.27470
Delegatsiooni sõidu- ja esinduskuludeks eraldati kokku 8000 krooni. Laidoneri päevarahaks määrati ühtekokku 10 naelsterlingit, saateohvitseridele pidanuks kehtivate seadusnormide kohaselt makstama päeva kohta 1,5 naelsterlingit (tolleaegses vääringus 28 krooni), kuid Sõjavägede Varustusvalitsuse ülem Tõnis Rotberg juhtis oma kirjas, et kuna „kroonimispidustuste puhul on Londonis elukallidus tuntavalt tõusnud, siis pole ohvitseridel võimalik selle hariliku päevarahaga läbi saada,“ mistõttu tuleks väljamakstav per diem tõsta kahekordseks, s.o 3 naelsterlingile. Niisama suur päevaraha anti ka ametnik Kirotarile.
Finantsküsimuste kõrvalt tekkis segadusi ka delegatsiooni majutamisega, mille eest pidid vastutama inglased. Et ametlik info Eesti esinduse koosseisu kohta olla viibinud, broneeris asjaga tegelev lord-kammerhärra büroo hotellitoad (Lord Chamberlain Office) „mitteametlikult varem Tallinnast saadud informatsiooni“ põhjal vaid kahele oletatavale delegaadile. Märtsi alguseks oli aga uute numbritubade saadavus kesine – saatkonna ettekandes väliministeeriumile märgitakse, et „Ameerika turistid on mõnes hotellis juba ammu reserveerinud mitte ainult tube, vaid terved korrad“.
Et algselt broneeritud toad Mayfairi hotellis jäid saatkonnahoonest üksjagu kaugeks, tehti hõlpsama omavahelise ühenduse pidamise huvides otsus majutada Laidoner ja veel üks esindaja Eesti saatkonnas ning leida teistele võimalusel viisakad elamistingimused lähemal asuvas De Vere hotellis (varuplaanina nähti neile ette tagasihoidlikud toad saatkonnahoones). Lisaks majutusküsimustele tekkis rõivastusetiketi tõttu vajadus muretseda tsiviildelegaat Kirotarile põlvpüksid. Veel aprilli alguses polnud välisministeeriumis ka selget arusaamist, milline saab olema pidustuste täpsem programm ja millisel päeval on delegatsioonil esimene ametlik kohustus (esinduste saabumisajaks oli Londonist määratud 9. mai). Kuu teisel poolel kirjutas välisministeeriumile veel kolonelleitnant Maasing, kes palus leida võimalus väljastada talle hõlpsamaks välisliikumiseks diplomaatiline pass, sest ta senise välispassi „kõik leheküljed on täis viisumeid ja märkmeid“ ning lisaks omavat diplomaatilist passi ka „paljude teiste riikide kindralstaapide vastavate osakondade ülemad“. Olgu lisatud, et Maasing töötas Sõjavägede Staabi II osakonnas, mis tegeles sõjaväeluurega.
Delegatsiooni juht Laidoner sõitis Tallinnast välja 7. mail, tema lahkumine jäädvustati ka Eesti Kultuurfilmi Ringvaate tarbeks filmilindile. (Ringvaadet saab vaadata Meediateegis) Rongiga läbiti marsruut Riia–Berliin–Oostend, misjärel ületati Inglise kanal maabumisega Doveris, kust jõuti rongiga Londonisse 9. mai pärastlõunal. Õigupoolest võeti brittide soovitusel vahepeal plaaniks Oostendi asemel sõita läbi Calaisi, kuid rongipiletid Berliinist sinna olid juba otsas, mistõttu tuli jääda algse kava juurde.
Mastaapsete kroonimispidustuste, mida iseloomustati loosungitega stiilis „muinasjutuline toredus ja igivanad traditsioonid“, kulgemist vahendasid lugejatele ka Eesti ajalehed. Usutluses ajakirjanikule ütles Johan Laidoner, et „sügavaima mulje kroonimispidustusil jättis mulle rahva vaimustus oma kuningapaari ja kogu kuningakoja vastu ning heatahtlik suhtumine kõikidesse ametlikkudesse korraldustesse“. Samas ei piirdunud eestlaste osalus kroonimispidustustel üksnes kenasti riietatud inimestega. Kroonimise auks korraldati ka merevägede paraad, millel osales lisaks teistele välisriikide alustele ka Eesti mereväe allveelaev Kalev. Paraadi oli vaatamas ka kindralleitnant Laidoner koos abikaasaga. Tagasi koju jõudis delegatsioon 1. juunil.
ERA.957.7.361:31
Konstantin Pätsi kiri õnnesoovidega kuningas George VI-le. (5. mai 1937) ERA.957.7.361:34
ERA.957.7.360:125
Kuningas George VI vastuskiri Konstantin Pätsile (14. juuni 1937) ERA.957.7.360:126
Allikad
EFA.2.0.27592
ERA.1583.2.7
ERA.957.7.360
ERA.956.7.360
ERA.957.7.325
ERA.31.3.15149
Täna kroonitakse George 6. – Sakala, 12.05.1937, nr 53 (70), lk 3.
Kindral Laidoneri muljeid kroonimispeolt. – Järva Teataja, 26.05.1937, nr 61, lk 1.