Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1968 – jõulud ja uus aasta

Millest alustada? Kõigepealt muidugi sellest, et ametlikult jõuluid ei olnud. Olid tavalised tööpäevad, teisipäev ja kolmapäev. Aga jõulud muidugi tulid. Ettevalmistumine algas õigel ajal — see on mõni päev enne, mitte kuu aega varem. Turul müüdi tublisti sealiha, kodus tehti sülti ja pasteeti. Maal tapeti oma siga, kes perenaisele oli armsaks saanud, kuid elu oli elu. Jõulukuusk toodi tuppa jõululaupäeval. Ja jutud, et sellel julgeti süüdata küünlad vaid paksude kardinate taga, on liialdus. Jõulupealelõunat peeti ka mõneski ametiasutuses vaikselt oma osakonna ringis. Muide, sel ajal kasutati talvel üldse palju enam kardinaid.

Tallinna Kaubamaja töötajad peavad nääripidu kaetud laua taga. EFA.412.0-242268

EFA.412.0-242268 Tallinna Kaubamaja töötajate nääripidu

Linnakirikutes oli kolm jumalateenistust nagu nüüdki. Ja käidi ka surnuaedadel, kuid vähem kui praegu, sest neli nädalat varem oli pühapäeval enne adventi surnumälestuspüha. Posti pandud jõulukaardid jõudsid kohale. Meediasse jõulud muidugi ei jõudnud. Ajalehed kirjutasid aasta töötulemustest, eesrindlastest, aastalõpumeeleoludest. Raadios ja televisioonis tavalised tööpäeva saated. Jõululaule tuli otsida Soome raadiost, kus lisaks neile oli jõuluõhtune traditsiooniline kuuldemäng, jõuluõhtu Aleksis Kivi „Seitsmest vennast”. Kes ei mäleta, siis lõppes see purjuspäi kakluse ja sauna mahapõlemisega.

Milline oli kaubandus ? Kinke, olgu siis jõulu- või näärikingid tehti vast isegi rohkem. Kodus anti need kätte kas jõulu- või vana aasta õhtul, koolides kooli nääripuul veerandi viimasel koolipäeval pärast jõuluid. Palju oli nn. asutuste nääripidusid, kus loosiga määrati vastastikud kingitused. Kingiti raamatuid, praktilisi asju, kui midagi ei leitud, siis ka suveniire ja iluasju. Talinna peamine kaubatänav Viru tänav ja üldse kogu vanalinn oli õhtuti rahvast paksult täis, kõik otsisid, seisid sabades, olid kas elevil või juba väsinud otsimisest.

Töömees redelil peseb Tallinna Kaubamaja vaateakent. EFA.457.0-385022

EFA.457.0-385022 Tallinna Kaubamaja akende pesemine

1968. aasta suveniirilett Tallinna Kaubamajas - puust rahvariietes nukukesed. EFA.412.0-242201

EFA.412.0-242201 Suveniirilett Tallinna Kaubamajas, 1968

Novembris-detsembris 1968 tegi vastloodud stuudio Reklaamfilm 7 filmi: Raha ja asjade loterii, Rapla KEK, Uue kodu jaoks (kohalikud ehitusmaterjalid), Suusakinnitusabinõu (auto katusele kinnitatav, tootja Tallinna ekskavaatoritehas), Õppigem rätsepaks, Aedviljamahl Tervis. Neile lisaks Uusaasta kingitused (Tallinna Kaubamaja), mida linastati kinovõrgus alates 12. detsembrist seansi algul. Selle sisu – noored naised koos kinkidega – pärlikeed, fotoaparaadid, klaasesemed, vaasid, nääriehted, kelgud, sallid, suveniirnukud, lõpuks dekoreeritud vaateaken. Pikkus 1,5 minutit. Niipalju siis näärieelsest kaubareklaamist.

Ametlik pidutsemine algas kolmandal jõulupühal. Linnadesse püstitati lõpuks näärikuused ,koolides ja asutustes peeti nääripidusid. Kauplusi varustati enam toidukaupadega, tulid müügile mandariinid ja muu eriline. Raadios ja televisioonis oli vana aasta õhtu aasta kõrgpunkte. Eesti Televisioonis olid parimad meelelahutus- ja muud saated: pärast Aktuaalset Kaamerat Horoskoobi vana aasta õhtu, Võistluskontsert Tallinn 69, Täna 25 aastat tagasi, Horoskoobi peavõidu loosimine, Nääripopurrii… Kuna veel ei olnud televisiooni releesidet Moskvaga, tervitas eesti rahvast vaid Aleksei Müürisepp. Leonid Brežnevi otsetervitus tuli mõni aasta hiljem. Saatepäev lõppes kell 2 öösel.

Tuledesäras näärikuusk Tallinnas Raekoja platsil 1968.a. EFA.331.0-97044

EFA.331.0-97044 Näärikuusk Tallinnas Raekoja platsil 1.jaan.1968

Kell 23 võeti korraks tempo maha. Ekraanil mõtiskles Valdo Pant eelnenud aastast: „Aga mis siis kui oleksime igal uusaastal ööl kasvõi paar minutit üksi iseendaga ja mõtleksime, mis oli, mis möödus. Ja mis meil ehk töötuhinas tegemata jäi ? Võibolla jäi ainult üks inimlik sõna ütlemata, üksainus kiri saatmata.. Aga vahest jäi kõik tegemata, mida veel mullu samal ajal teha tõotasime ? Kuid kes teab, võibolla pole praegugi veel hilja? Vahest oodatakse meid kusagil, sellise lihtsa akna taga aasta viimasel tunnil? See ei tarvitse olla väike poiss. Ta võib olla ka muldvana ja hall. Võib olla ka noor ja väga ilus, vähemalt näis meile kord nii. Kuid võib-olla ka samasugune väike poiss – ja ühtlasi terve maailm.”

Järgnes film väikese poisi (võimalik, et V.Pandi oma poeg) tegemistest — klotsidest maja ehitamisest potilkäimiseni.U ueks aastaks kõige hea soovimisele järgneb tõdemine: „Sina, väike poiss oled järgmisel sellisel õhtul aasta vanem. Suurem, targem, tugevam. See on lõputu uuenemine, mille nimeks on elu – ja mille ühe lõigu vahetab välja varsti 1969. Veel selsamal tunnil enne uut aastat kasvab inimkond kaheksa tuhande inimese võrra. Tuhanded väikesed poisid…”

Niisiis sellega võib lõpetada, head uut aastat ja palju õnne ! Tegus ja ettevõtlik viiekümne aastaseks saav mees, ees on jõulud ja vana aasta õhtu. Võta korraks aega mõtisklemiseks!

Õhtune tuledesäras Viru tänav 1969.a. talvel. EFA.204.0-81032

EFA.204.0-81032 Viru tänav 1969.a. talvel pärast nääreid




Lisa kommentaar

Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi