Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Aasta siis oli 1969 – laulupidude mälestuskivi lugu

Ettevalmistused 1969. aasta üldlaulupeoks algasid ka siis varakult. Valiti repertuaari, telliti uusi laule,õpiti neid selgeks, õmmeldi rahvariideid, koostati eelarveid. Palju küsimusi tuli Laulupeo Peakomisjonil kooskõlastada nende asutustega, mida enam ei ole, nagu eeskätt EKP KK. Aga jätame selle. Olen võtnud põhimõtteks kirjutada Rahvusarhiivi arhivaalide põhjal, aga Laulupeo Peakomisjoni dokumente meil ei ole. Teksti illustratsiooniks ei saa veel kasutada ka helilõike. Seekord kirjutan kivist.

laulupidude mälestuskivi

Laulupidude mälestuskivi, 1972. RA, EFA.252.0.76933

1968. aasta esimesel poolel otsustati püstitada mälestuskivid Tartusse esimese laulupeo toimumispaika ja Tallinna lauluväljaku maa-alale. Tallinna memoriaalansambel oli pühendatud laulupeo saja aasta juubelile. 5.juulil 1968 arutati komisjonis kolmelt autorilt (Voldemar Herkelilt, Udo Ivaskilt ja Allan Murdmaalt) tellitud kavandeid. Võitjaks osutus Allan Murdmaa, kelle loomingus oli alanud tähetund: suhteliselt väikese laulupeo mälestusmärgi kõrval olid sel aastal töös Maarjamäe memoriaal ja uus V. I. Lenini ausammas valmiva EKP Keskkomitee maja ees.

esimese laulupeo mälestuskivi Tartus

14.06.1969 avatud esimese laulupeo mälestuskivi Tartus. RA, EFA.683.0.200012

Kuid edasine takerdus. Alles 7. jaanuaril 1969 lubas EKP KK büroo mälestusmärgi rajada. Seletuskirjas on märgitud: Ette on nähtud püstitada käesoleval aastal ca 3,5 m kõrgune looduslikust graniitrahnust mälestuskivi, millele on sisse raiutud vastavad tekstid ja aastaarvud ja reljeef. Horisontaalsele maapinnale on ette nähtud paigaldada ca 17 m2 pindalaga graniitplaadistik selle peale raiuda üldlaulupidude aastaarvud ja üldjuhtide nimed. See plaadistik kujuneb edaspidi jätkuvaks. Ümberringi on ette nähtud istutada 100 tamme. Kujuneva tammehiie ümber saab edaspidi järk-järgult paigaldatud mitmeid skulptuurigruppe, mälestustahvleid jne. Tööde käigus tuleb planeerida ja haljastada ca 2,5 ha ja ehitada trepid.

Ümbruse heakorratööde valmimisajaks oli ette nähtud 1. juuni. Sel ajal oli see erakordselt kiire töö. 26.veebruaril  esitas Kultuuriministeerium Kunstitoodete Kombinaadile mälestusmärgi ja graniitplaatide tellimuse, paari nädala pärast on plaatide ettevalmistamine lõpetatud ja palutakse kiirustada mudelite ja jooniste üleandmisega. Aprillis koostab Teatri- ja Muusikamuuseum plaatidele raiutava laulupeo statistika. Kõige enam oli selleks ajaks kollektiive ja osavõtjaid 1950. aastal 1106 kollektiivi ja 31 907 osavõtjat. Mai alguses saavad maa-ala kujundamise ametliku tellimuse Tallinna kommunaalmajanduse osakond ja ehitustööde tellimuse Teenindusministeeriumi ehitusvalitsus. Töö tähtaeg oli vaid poolteist kuud, mais peetakse mitu nõupidamist, millest teatatakse telefonogrammiga. 26.juunil, kui laululaval toimuvad proovid, võetakse töö vastu.

Vastuvõtukomisjon otsustab: Mälestuskivi (graniit), ümbritsev graniitastmestik ja selle teostus ning montaažitööd lugeda täielikult lõpetatuks. Tööd on teostatud hindega väga hea. Raudbetoonist valatud tugimüüri ja selle sisse monteeritud tekstidega graniitplokide ehitus-montaažitööd on lõpetatud projekti kohaselt ning tööd on teostatud hindega hea. Maa-ala heakorrastus ja planeerimistööd, samuti puude istutamistööd on täiesti lõpetatud , väljaarvatud pinkide valmistamine ja paigaldamine ning betoonist äärekivide paigaldamine. Tööd on teostatud hindega väga hea. Komisjon teeb ettepaneku pinkide paigaldamiseks ja tugimüüri terrasiitkrohviga katmiseks, samuti peab vajalikuks muru ja tammede igapäevast tugevat kastmist.

Kiiresti tehtud, kaunikene !

Laulupidude mälestuskivi avamine 27.06.1969

Laulupidude mälestuskivi avamine 27.06.1969. RA, EFA.412.0.202638

Laulupeo üldjuhid tamme istutamas

Laulupeo üldjuhid tamme istutamas. 27.06.1969. RA, EFA.412.0.202641

Päev hiljem, 27. juunil, avati memoriaal ametlikult ja istutati 101. tamm. Planeeritud oli esimene järk, kuid selle jätku ei tulnud, kuigi üritati. Tänapäeval teab lauluväljaku külastaja Laulutaadi kujuväljakul, kõrgel mäel olev tammehiis jääb tavaliselt märkamata. Käigem siis sel aastal ka seal ja vaadakem niihästi kivi kui seda, kui palju kasvavad tammed viiekümne aasta jooksul.

Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal,
vägevail voogudel üle me maa

1869-1969




Lisa kommentaar

Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi