Liivi Uuet, arhivaar

7. juuli 1965 hommikul oli Tallinna Kaubasadam pidulikult Eesti NSV ja Soome lippudega ehitud: saadeti teele mootorlaev Vanemuine“, mis taasavas regulaarse laevaliikluse Tallinna ja Helsingi vahel. Laev oli ehitatud Bulgaarias 1964. aastal ka selle suurus oli 1000 registertonni. Pärast kõnesid läks laev Helsingisse, kus seda võeti vastu sama pidulikult, lipuehtes sadama, pressikonverentsi ja vastuvõttudega Helsingi linnavalitsuses ning Soome-Nõukogude Liidu sõprusühingus. 8. juulil saabus Vanemuine Tallinna kell 13.30, pardal 100 reisijat ja 44 meeskonnaliiget. Vastuvõtjate hulgas olid EKP esimene sekretär J. Käbin, ministrite nõukogu esimees J. Klauson, välisminister A. Green, külaliste esireas Eduskunna aseesimees P. Aitio, välisminister A. Karjalainen, kommunistliku partei juht V. Pessi, NSVL suursaadik Soomes Kovaljov.

Mootorlaev „Vanemuine“ ärasaatmine Tallinnast 7. juulil. Vasakult esimene Eestimaa Kommunistliku Partei sekretär Vaino Väljas., paremal vastvalminud reisijate paviljon. EFA.357.0-89726

Peetud kõnedes (A. Green, A. Karjalainen, V. Pessi) olid peamised märksõnad Soome ja Eesti (resp. Nõukogude Liidu) suur sõprus, laevaliin kui rahu kindlustamise tagatis. A. Green rõhutas soomlastele avanenud võimalust tutvuda Eestis 25 aasta vältel toimunud muudatuste ja sotsialismi ehitamise edusammudega. V. Pessi tervitas oma kõnes Eestit Soome töörahva poolt: „ Me teame, et Tallinn on kaunis linn ja meil on rõõm tutvuda tema vaatamisväärsustega. Tere tulemast meile Helsingisse!“

Mootorlaeva „Vanemuine“ vastuvõtutseremoonia 8. juulil. Kõneleb V. Pessi. EFA.242.0-58260

Mootorlaeva „Vanemuine“ vastuvõtt Tallinnas 8. juulil. EFA.0-63718

Mootorlaev „Vanemuine“ pärast esimest reisi Tallinna sadamas. EFA.204.0-89740

9. juulil saabus kaks korda suurem Soome mootorlaev „Vellamo“. Tallinna merekaubasadama laevade registeerimisžurnaali järgi tegi „Vanemuine“ juulis 16 reisi, peaaegu iga päev, reisijaid väga erinevalt – 30 kuni 170, Soomest saabusid  „Vellamo“ ja „Silja II“.  Kokku sõitis juulikuu jooksul Helsingist Tallinna 3070 reisijat, Tallinnast Helsingisse 3196. Neist enamik, hoolimata V.Pessi sõbralikust kutsest, olid siiski soomlased. Laevaliiklus lõppes septembri lõpul. 1. oktoobril saabus Vanemuine viimast korda Helsingist, 10. oktoobril saadeti ta tühjalt Kalingradi. Laevade registreerimise žurnaalide andmeil saabus juuli algusest 1.oktoobrini 10045 reisijat, lahkus 10 528 reisijat. Helsingist väljusid laevad kell 8 ja saabusid Tallinna 13.30, Tallinnast õhtul kell 19.00 või 19.30 ja jõudsid Helsingisse ilmselt hommikuks.

Väljavõte Tallinna merekaubasadama saabuvate laevade registreerimisžurnaalist

Väljavõte Tallinna merekaubasadama saabuvate laevade registreerimisžurnaalist

1966.a. soovisid soomlased korraldada juba 15 000 turisti laevareisi Tallinna ajavahemikul 1.maist 30.sept. Ühtlasi sooviti muuta Helsingist väljumise aega kahe tunni võrra hilisemaks, et Stokholmist saabunud reisijad ( enamik neist ilmselt eestlased) jõuaksid laevale. 1966.a. jätkuski laevaliiklus, Soome poolt endiselt „Vellamoga“, Eestist aga teise suurema laevaga, 1960.a. Leningradis ehitatud „Tallinnaga“. Augustiks 1966 oli Tallinna ja Helsingi vahel sõitnud juba 25 000 reisijat. 1980.a. hakkas liinil sõitma uus ja mugav Poolas valminud reisilaev, mille nime teab vist enamik eestlasi – „Georg Ots“.

Mootorlaeva „Tallinn“ kapten J. Surmin õnnitleb 25 000. reisijat soomlannat
A. Jansenit. August 1966. EFA.204.0-69857