Demokraatlikul infoajastul oleme harjunud, et tavaliste kodanike murelikud ja vihased arvamused riigi- ja ühiskonnaelu kohta on valjuhäälsed ning võivad jõuda vahetult ka võimukandjateni. Kõigile avatud sotsiaalmeedia on selle teinud kergemaks kui eales varem ning võimendanud neid vastalisi hääli, mis varem ehk nii palju tähelepanu ei saanudki. Ka riigijuhtide sooviks on ikka, et nende suhtes kriitilised mõtted liiga valjult ei kõlaks. Eriti käib see autoritaarsete režiimide kohta, mis oma võimu on ebademokraatlikult kehtestanud. Seega on üsna tabav nimetada ka Konstantini Pätsi 1930. aastate ainuvõimu aega vaikivaks ajastuks. Et aga ühiskond oli sunnitud vaikima, ei tähendanud, et ka kõik üksikisikud oleksid vaikinud. Nagu näitavad arhiiviallikad, leidsid pärast 1934. aasta riigipööret nõndanimetatud Kadrioru aednikuni tee anonüümsed ähvarduskirjad, mis omal moel esindavadki neid vaigistatud ühiskonna allhoovusi.

Vabadussõjalaste liikumise mahasurumisega teenis Konstantin Päts endale palju vaenlasi ja oponente, ka tavarahva seast. Riigikantselei arhiivi riigivanema ja riigihoidja allarhiivi kirjavahetuste sarjast (ERA.31.5.478) leiab kaks põnevat kirja, mis justnimelt vabadussõjalaste toetajate poolt on anonüümselt Konstantin Pätsile adresseeritud. Sealt võib lugeda:

Wa Päts,
Sina kuradi siga!
Hootad just seda, et sinu nägu sisse lüüakse, et sina oled lasknud ausaid rahvameelseid mehi kinni panna. ja mõtled et teile sellepärast rahvas hakkab hääletama või ehk sele terrorist Laidonerile. Noh: „seda juba ei ole“ teile kuradi Riigi varastelle meie juba hikka ei hääleta. Hääletame hikkagi Larka’le ja vabadussõjalastele, pange teie maksma sõjaseisukord või lükake hääletus edasi, või tehke teie mis ise tahate see midagi ei aita. Kas varem või hiljem läheb korda meil ikkagi seda Doompe kantsi varastest puhastada. Ja sinu kohta ütlen ka Eesti vanasõna: „Wägeva pulli kohitegijad leidub ikka“

Kodanik

Ka on teine ja pikem kiri, mis oma teravuse poolest trumpab ehk esimese ülegi:

Kõrgest avvustetu Pääminister ehk nüüd küll õigem Päätaminister K. Päts

Mia lugesi ajalehest, et sulle om antu uvve aunime „Vabadusekägistaja, vabadussõjalaste vägistada“ ja see om täitsa õige. Sa oled tõesti üts häbemata lontrus ja omas meeletus vihas, et sulle hääli ei anta, arust ära lännu. Need otsused, mis sa 12. märtsil kaitseseisukorra masma pandmise kohta ja perast 19. märtsil veel hullema – Riigivanema valimiste edasi lükkamise ja linnavalimiste tühistamise kohta tegid – on küll lolluse ja häbematuse ülemtipp. Aga ära sa arva ja looda, et sa vastu rahva tahtmist kunagi riigivanemas saad. Seda ei näe sa iialgi nagu ei näe oma suuri eesli kõrvu. Aga kas sa omas pimedas võimu ja saagi ihas mõtlesi ka selle pääle, et nende pööraste otsustega sa paned Eesti rahva pääle suured katsumused ja tallad oma räpaste jalgadega tema põhiõigusi ja vabadust! Sa oled oma praegust võimu kurjasti ja alatult tarvitanu. Rahva needus ja põlgus on selle pärast sinu pääl! Eesti rahvas on võidelnu oma vabaduse eest ja selle kätte võitnu. Ta tahab enesele vabalt valida õiget ja ausat juhti ja tõelist peremeest ja siin sinu katsed võimu enese ja oma kamba käes väevõimuga alal hoida – paratamatult nurjuvad ja sa saad oma ärateenitud kuhja palga. Avalda sulle oma viha ja põlgust sinu jõhkrate tegude eest ja usu kindlasti, et su pääva om pea loetu. Kurja eest saab sulle kuhjaga tasutu.

 Suure põlgusega „Vaba Eesti kodanik“

21/ III 34.a

Ehkki ähvarduskirjad jäid mõistagi vastusteta, on väga märgiline, et need ei sattunud esimesel võimalusel prahi hulka, vaid on hästi kuni tänase päevani säilinud. Seetõttu on ka meie ajaloopilt 1930. aastate ühiskondlikest allhoovustest kahe anonüümkirja võrra rikkam.