Kataloonias Girona linnas toimunud rahvusvahelise arhiivinõukogu konverents oli küll alles teine samalaadne kohtumine, ent Euroopa arhiivipere kogunemisi on peetud varemgi, nagu ka iga nelja aasta tagant toimuvaid üleilmseid arhiivikongresse.
Girona konverents paistis silma keskendumisega Kataloonia dokumendi- ja arhiivipärandile ning koos inglise, prantsuse ja hispaania keelega oli katalaani keel konverentsi ametlik töökeel. Et seekordse kohtumise kese rõhus arhiivide ja kultuuritööstuste kokkupuutele, siis võtsid esikõnelejatena sõna ka tavapärasest erineva valdkonna asjatundjad, näiteks maailmakuulsa tipprestorani El Celler de Can Roca peakokk Joan Roca, BBC, The Guardiani ja The New York Timesi kaastöötaja, kirjanik Miguel-Anxo Murado, ajaloolane Albert Garcia Espuche ning Kataloonia parlamendi auliige, muusikaloolane ja Grammy laureaat Jordi Savall i Bernadett.
Konverentsist võttis osa enam kui 900 inimest, kokku peeti ligi 250 ettekannet ja viidi läbi kümneid töötube. Eesti oli esindatud kolme sõnavõtuga kaasaja arhiivinduses olulistel teemadel, mis on möödapääsmatult seotud tehniliste tipparendustega. Neist kõigist allpool lähemalt.
Eesti saavutusi arhiivinduse vallas tutvustasid Koit Saarevet, Tarvo Kärberg ja Kuldar Aas. Foto: Helina Tamman
TARVO KÄRBERG,
Rahvusarhiivi digitaalarhiivi projektijuht
Mida olulist minu ettekandest kuulajad teada said?
Ettekanne „Building ties between archival creators and public archives– ambitions and reality“ käsitles peaasjalikult eraõiguslike juriidiliste isikute arhiiviväärtuslike dokumentide arhiveerimise probleeme ja lahendusi. Kuulajad said konkreetsema ülevaate sihtasutuse Avatud Eesti Fond näitel. Ettekandes tutvustati kuulajatele vastava arhiveeritud materjali mitmekülgsest tingitud väljakutseid ning selgitati nende lahendamist universaalse arhiveerimismooduli (UAM) abil.
Mis mulle konverentsil kõige enam huvi pakkus ja mida võiks oma tööski rakendada?
Antud konverentsi kõige suurem tugevus on selle mastaap – osalejaid on väga palju ja erinevatest riikidest. See kehtib ka esinejate kohta, mis tähendab, et lühikese ajaga on võimalik saada üsna kontsentreeritud ülevaade teiste riikide arhiivinduslikest väljakutsetest ja lahendusteedest. Isiklikult hindasin selle konverentsi juures kõige enam just neid ettekandeid, mis muidu suure tõenäosusega ingliskeelsesse kultuuriruumi ei satu.
Tarvo Kärberg ettekannet pidamas. Foto: Helina Tamman
KOIT SAAREVET
Rahvusarhiivi digitaalarhiivi projektijuht:
Mida olulist minu ettekandest kuulajad teada said?
Ettekandes rääkisin traditsioonilise arhiivikirjelduse puudustest ja sellest, kuidas tahuline kirjeldamine (ingl k faceted classification) neist muredest jagu aitab saada. Illustratsiooniks näitasin meie uue AISi võimalusi tahuliseks otsinguks ning tahkude täitmiseks andmetega ühisloome teel.
Mis mulle konverentsil kõige enam huvi pakkus ja mida võiks oma tööski rakendada?
Konverentsil tajusin, et arhiivikirjelduse kitsaskohtade kallal pusivad ka teised arhiivid. Näiteks mitmed Ühendkuningriigi ja Austraalia arhiivid on mõistnud, et kõiki oma kogusid praeguste nõuete kohaselt kirjeldada ei jõua nad iialgi. Nutikate alternatiivide otsinguil on ka nemad jõudnud tahuliste kirjelduste ja ühisloomeni, sestap oli kollegidega neist riikidest põnev suhelda.
Koit Saarevet ettekannet pidamas. Foto: Helina Tamman
Rahvusarhiivi digitaalarhiivi asedirektor Kuldar Aas esitles oma ettekandes projekti E-ARK esimesi tulemeid. Projekti peamiseks eesmärgiks on standardiseerida digitaalselt sündinud andmete arhiveerimiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks vajalikke liideseid, vorminguid ja tööriistu. Reaalseks tulemiks peaks olema, et erinevates riikides ja mäluasutustes arendatavad tööriistad on omavahelises kooskõlas ja seega ka lihtsalt (loe: ilma oluliste lisakuludeta) taaskasutatavad teistes riikides ja mäluasutustes. Ettekanne keskenduski projekti eesmärgi kirjeldamisele, uute partnerite kaasamisele ning projekti esimese poolaasta vältel koostatud parima praktika ülevaadete tutvustamisele. Viimased on kättesaadavad ka projekti kodulehelt.
Kuldar Aas ettekannet pidamas. Foto: International Council on Archives