Filmilindi vaatlus luubiga. Foto: Lorenzo Burlando, L’Immagine Ritrovata, 2016
Töölaual seisev filmirull käivitab filmipärandi säilitajate detektiivivõimed. Me vaatame kaadrisse ja kaadrite vahele, uurime algus- ja lõpurakordeid1, et täpsustada filmi sisusse, tootmisse või projektsiooni puutuvat. Kontrollime filmilindi seisukorda, liitekohtade2 püsivust ning kaadrite ja plaanide täielikkust, võrdleme teiste säilinud koopiatega, otsime perforatsiooniaukude juurest vihjeid filmi põlvkonnale3, tootmisajale ja töötlusviisidele. Tegeleme nitro-, atsetaat- ja polüesterpõhimikuga ning samas kaevume digitaalselt sündinud filmide metaandmetesse. Ühelt poolt annab see teavet filmi senise ajaloo, valmistamise ja levitamise kohta. Teisalt annab kogutud info aluse säilitusmetoodika kavandamiseks.
Liitekoha kontrollimine. Foto: Kadi Sikka, 2016
Tuginedes teadmistele ja kogemustele, oskab spetsialist filme õigesti käsitseda ja säilitada. Aga kus seda õppida? Kuidas leida rahvusvahelisi kontakte kitsas erialaringkonnas?
Võrreldes teiste restaureerimisvaldkondadega, on filmi restaureerimine suhteliselt uus ala. Rahvusvaheline Filmiarhiivide Föderatsioon (FIAF), kuhu kuulub ka Rahvusarhiivi filmiarhiiv, hakkas restaureerimise suvekoole korraldama 1973. aastal. Alates 2007. aastast toimub rahvusvaheline suvekool Bolognas L’Immagine Ritrovata laboris iga kahe aasta tagant. Koolitus keskendub filmipärandi säilitamise ja digitaalse restaureerimise problemaatikale, jagunedes kolmeks: e-õpe, teoorialoengud Cineteca di Bologna ruumides ja kahenädalane praktika L’Immagine Ritrovata laboris. Väikestes gruppides õppides on võimalik läbida kõik filmi säilitamise töövoo etapid, alates filmilindi seisukorra kontrollist, tehnilisest ja sisulisest dokumenteerimisest kuni konserveerimise, digiteerimise, digitaalse restaureerimise, järeltöötluse ja hoiustamiseni.
L’Immagine Ritrovata labor. Foto: Kadi Sikka, 2016
L’Immagine Ritrovata on oma ala tippkeskus, sealsete spetsialistide käe all restaureeritud filmid jõuavad maailma suurematele filmifestivalidele, sh Veneetsiasse, Berliini, Cannes’i, samuti mitmetele festivalidele Aasias ja Ameerikas. Tihedas konkurentsis pääses suvekooli 46 osalejat 31 riigist: audiovisuaalpärandiga igapäevaselt tegelevad spetsialistid ja tudengid üle maailma.
L’Immagine Ritrovata digiteerimisruumis, juhendaja Cristiano Valorosi. Foto: Lorenzo Burlando, L’Immagine Ritrovata, 2016
2016. aasta pakkus filmipärandi sõpradele erilise maiuspala: lisaks suvekoolile toimus Bolognas juba 30. korda iga-aastane filmipärandi restaureerimisele ja taaskasutusele pühendatud festival „Il Cinema Ritrovato.“ Kaheksa päeva jooksul linastus 5 kinosaalis ja linna peaväljakul vabaõhukinos üle 400 filmi 1896. aastast tänapäevani, paljusid neist näidati 35 mm filmilindilt, seejuures mõnda ka ajaloolise projektoriga. Samal ajal leidis Bolognas aset FIAFi kongress „A new life for the cinema of the past“ ja sümpoosion „The Reel Thing“. Lisaks avati juuni lõpus filmi algusaegu ning Lumière’ide foto- ja filmitööstust tutvustav näitus „Lumière! L’invenzione del cinematografo“, mis jääb Bologna peaväljaku Piazza Maggiore all asuvas suures näitusesaalis avatuks 22. jaanuarini 2017.
Il Cinema Ritrovato filmifestival Bologna peaväljakul. Foto: Kadi Sikka, 2016
Praktiliste näpunäidete ja hindamatu kogemuse kõrval kinnitas Bolognas õpitu eelkõige mõtet filmipärandi säilitamisest kui pidevast tõlkimistööst: üksikust kaadrist liikuvaks pildiks, filmilindist hoidlariiulil digitaalseks numbrijadaks serveris. Head tulemust on võimalik saavutada vaid läbimõeldud metoodika, kvaliteetsete töövahendite, pühendunud tiimi, ja austusega algmaterjali vastu. Sõltumata sellest, kuhu kino tulevikus suundub, ei tohiks kaotada silmist selle algusaegu. Vaid nii õnnestub säilitada filmi algmaterjal parimal võimalikul viisil ning tõlkida aastate tagune vaatajakogemus tänasele publikule arusaadavasse keelde.
„No matter where the cinema goes,
we cannot afford to lose sight of its beginnings.“Martin Scorsese
Kadi osalemist suvekoolis toetasid Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Filmiarhiivide Ühendus (ACE) ja Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAK).
Mõistete seletused
1Rakord (ingl k leader): filmi alguses ja lõpus paiknev tehnilise tähistusega kaitselint, mis tagab pildi ja heli sünkroonsuse ja lihtsustab filmilindi laadimist projektorisse või skännerisse
2Liitekoht (ingl k splice): kahe filmilindilõigu ühenduskoht kaadrite vahel
3Filmi põlvkond (ingl k generation): numbriline väärtus, mis väljendab filmi reprodutseerimise ajalugu, näidates seda, mitmendal astmel asetseb antud filmilint originaalnegatiivi suhtes.