Kirjanike isikufonde pole Rahvusarhiivis just ülearu palju. Hiljuti lisandus neile Eesti ühe olulisema kirjaniku – Jaan Krossi – „päris-kirjaniku“ eelset eluperioodi peegeldav pärandkogu (ERA.5637).
Jaan Krossi (1920–2007) abikaasa Helgale (snd Pedusaar, 1940–1949 Kross) saadetud vangla- ja Siberikirjad olid peidus rohkem kui 70 aastat. Nende avastamislugu 2020. aastal on kirjeldanud Eerik-Niiles Kross. Tema koostatud kogumikus „Jaan Kross. Kallid Krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954“* avaldatud kirjade originaalid koos samast perioodist ja veidi varasemast ajast pärinevate Jaan Krossi käsikirjade ja märkmetega ongi nüüdsest hoiul Rahvusarhiivis.
Seoseid Jaan Krossi ja Rahvusarhiivi vahel leidub aga veelgi. Mõned aastad tagasi Alma Vaarmani (ERAF.9593) isikuarhiivi lisandunud materjali seast avastatud Jaan Krossi kirjad on andnud uut hoogu kirjaniku seni vähetuntud elu- ja loomeperioodi uurimiseks. Krossi tegevust Saksa okupatsiooniaegses vastupanuliikumises valgustab hiljuti meie kogudele lisandunud Jaan Otsa isikuarhiiv (ERA.5202), Krossi kinnipidamise ja represseerimisega seonduvad mitmed Rahvusarhiivi fondid, näiteks uurimistoimik ENSV Riiklikus Julgeoleku Komitees (ERAF.130SM) või materjalid Eesti Julgeolekupolitsei (ERA.R.-64) arhiivis. Jaan Krossi isikuarhiiviga seonduv fotokogu on samuti Eerik-Niiles Krossi kaudu jõudnud hoiule filmiarhiivi (vt Perekond Pedusaare fotokogu ERA.5630).
Rahvusarhiiv tänab Eerik-Niiles Krossi koostöö eest Eesti kultuuripärandi hoidmisel ja säilitamisel!
5-aastane Jaan Kross 1925. aastal Walter Lembergi fotoateljees Tallinnas (ERA.5637.1.19).
Saksa okupatsiooni ajal oli Jaan Kross seotud vastupanuliikumisega ning Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusega. Saksa Julgeolekupolitsei arreteeris ta 1944. aasta aprillis ning hoidis vahi all kuni sama aasta septembrini. Uuesti vahistasid Krossi Nõukogude okupatsioonivõimud 6. jaanuaril 1946. Ta oli eeluurimise all Pagari tänaval, alates augustist 1946 Patarei vanglas ning mõisteti 29. märtsil 1947 NSVL Siseasjade Rahvakomissariaadi Erinõupidamise otsusega nõukogudevastases natsionalistlikus organisatsioonis osalemise eest viieks aastaks vangilaagrisse.
Jaan Krossi kiri abikaasa Helgale Patarei vanglast 1947. aastal (ERA.5637.1.2).
Kirjade salaja väljatoimetamist vanglast on Kross kirjeldanud oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised“. Õhukesele suitsupaberile kirjutatud kiri keerati rulli ja toimetati paberossihülsi sees vangla „staršinaa“ abil – muidugi vastava tasu eest – kodusteni. Kirjade saatmiseks kasutati ka torukujulisi küpsiseid, mida Kross endale vanglapakiga saata lasi.
Pärast süüdimõistmist saadeti Kross 1947. aasta novembris läbi Leningradi Kirovi tapivanglasse ja sealt edasi GULAGi vangilaagrisse Knjažpogostis Komi ANSVs.
Heino Mikiveri pliiatsijoonistus Jaan Krossist Konstantinogradskaja tapivanglas Leningradis (13.11.1947, ERA.5637.1.20).
Jaan Krossi „Kiri Kirovist“ abikaasa Helgale Kirovi tapivanglast 23.11.1947 (Helga Krossi ümbertrükk, ERA.5637.1.2). Suurendamiseks klõpsa pildil!
„ … peale luule … kõik on puruks …“. Jaan Kross abikaasa Helgale Sevželdorlagi vangilaagrist Knjažpogostis (9.12.1947, Helga Krossi ümbertrükk, ERA.5637.1.2).
1948. aasta augustis saadeti Kross laagrikomisjoni otsuse alusel kui „eesti natsionalist ja eriti ohtlik riiklik kurjategija“ Erilaagrisse nr 1 Inta piirkonda Komi ANSVs. Pärast karistusaja lõppu 1951. aasta jaanuaris määrati ta tähtajatule sundasumisele Krasnojarski kraisse, Abani asulasse. Jaan Kross vabanes juunis 1954 ning naasis Tallinnasse. Neli aastat hiljem ilmus tema esimene luulekogu „Söerikastaja“.
Jaan Krossi kirju, märkmeid ja käsikirju vangistuses ja sundasumisel viibimise ajast (ERA.5637).
* Jaan Kross. Kallid Krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954. Koostanud ja kommenteerinud Eerik-Niiles Kross. Tallinn, Tartu, Brüssel 2021. Siinne tekst toetub samale teosele.