Rahvusarhiivi filmiarhiivi fuajees on avatud näitus, mis käsitleb kaamera suunamist mere poole. Näituse kuraator Aap Tepper avab selle tagamaid.
Meri on inimese jaoks olnud eluliselt praktiline, kuid nii nagu lugematud ajaloolised representatsioonid meile kirjeldavad või kujutavad, on mere kohalolu olnud inimesele oluline ka hingeliselt ja kultuuriliselt. Merevaated on olnud tähtsal kohal ka fotograafia- ja filmimeediumis ning vaade merele on tänaseni üks populaarseim pildistamisstseen. Mere ihaobjektiks pole ainult ilu, see võib olla ka õud, mille tõttu meie pilk merele ankurdub. Edmund Burke on seda reaktsiooni nimetanud Ülevuseks (ingl k sublime). Burke, vastandades ülevust ilule, leiab, et ülevus on kõige tugevam emotsioon, mida inimene on võimeline tundma. Immanuel Kant kirjutab oma raamatus „Otsustusvõime kriitika” ülevast kui negatiivsest mõnust, millega käib kaasas imetlus ja aukartus. Ilu on Kanti arvates seotud kvaliteediga, ülev aga kvantiteediga, mille objekti saab nautida kaudselt, mõistuse vahendusel. Horisont, mida silmitseme, võib olla samuti stiimul, mis kutsub esile üleva tunnetust. See moment, milles tunneme end väikesena looduse ees, võib panna tihtipeale paika meie prioriteedid ning mõjuda värskendavalt, enne kui naaseme oma igapäevategevuste juurde. Just see võib olla üks põhjus, miks mere ja horisondi representatsioonid on meie kultuuris tähtsal kohal. Kaamerasilm on isikustatud sõna, mille puhul inimene on andnud elulised omadused representatsioonivõimega tehnilisele objektile. Kaamerast on saanud lahutamatu kaaslane, meie keha pikendus. Tundes ülevat, soovime tihtipeale selle jäädvustada. Me võime küll selles kujutises pettuda, kuid see motiveerib meid pigem mere äärde naasma ja kogema ülevat uuesti.
Filmiarhiivi kogudest pärinevad fotod ja filmikaadrid on digiteeritud erinevatest menetlusviisidest (klaas- ja filminegatiivid, paberfotod, 35 mm filmikaadrid) ning trükitud fotolõuendile. Lõuendid on lõigatud vastavalt esialgsele kaaderdusele ning kujutistel on säilinud originaalmaterjalile aja jooksul tekkinud kahjustused.
Näitust saab näha Rahvusarhiivi filmiarhiivis (Ristiku 84, Tallinn) esmaspäevast reedeni 09.00-16.00.
Kuraator: Aap Tepper
Näitust aitasid teostada: Kadi Sikka, Lea Tegelmann, Ivi Tomingas, Jarmo Nagel, Eva Näripea, Liisi Taimre, Rita Tuulik, Õie Kukk
Näituse teostust toetas: