Birgit Kibal,
Rahvusarhiivi esindaja Monasteriumi projektis
Monasterium.net on koostööveeb, kus saab uurida ja toimetada pea poolt miljonit kesk- ja varauusaegset arhivaali enam kui sajast Euroopa arhiivist.
Arhivaale saab leida arhiivide ehk arhiivikeeli fondide järjestuses, erinevatest allikatest pärit arhivaalid asuvad menüüvalikus „Kollektsioonid“. Enamikul arhivaalidest on digitaalkujutised ja enamik neist on kättesaadavad koos kirjeldustega. Vähemal hulgal arhivaalidest on ka transkriptsioonid, olenevalt arhivaaridele ja uurijatele seni teadaolevast infost. Otsivahendid võimaldavad teha päringuid nii kirjelduste kui ka transkriptsioonide kohta. Veeb on jälgitav eestikeelsena, mõistagi saab iga kasutaja hõlpsalt lülituda teistele Euroopa keeltele.
Veebi sisu sõltub kasutajate otsustest. Iga kasutaja võib arhiivide kogusid lehitsedes teha uusi avastusi ja omapoolseid täiendusi. Registreeritud kasutajad saavad Monasteriumi arendajate koostööpüüdest rohkemgi osa, töötades allikatega ise – indekseerida, transkribeerida, kommenteerida, viidata. Sõnaga, teha kõike arhivaali senisest paremaks mõistmiseks.
Eesti mäluasutustest on Monasteriumiga liitunud kolm peamist kesk- ja varauusaja dokumentaalse pärandi hoidjat – Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv ja Eesti Ajaloomuuseum. Neis asutustes säilitatavad pärgamentalusel dokumendid sisaldavad ainest nii Eesti kesk- ja varauusaegse asustus- ja agraarajaloo kui ka kultuuri-, sõja- ja poliitilise ajaloo uurimiseks. Peegeldades tolleaegse Eesti ala sidemeid Euroopaga, on need dokumendid ajalooallikatena tähtsad ka rahvusvahelises mõõtmes Euroopa keskaja ajaloo mõistmiseks. Eesti suurim pärgamendikollektsioon on Tallinna Linnaarhiivil ja seal asub ka Eesti alal säilinud vanim kirjalik dokument aastast 1237, sisaldades paavsti saadiku Modena Wilhelmi kirja kirikule annetuste tegemisest vastavalt Saksa-Rooma keisri Friedrich II määrusele. Rahvusarhiivi vanim kirjalik dokument on aastast 1240 ning Eesti Ajaloomuuseumi vanim ürik aastast 1247. Eestis hoitav pärgamendikogu hõlmab ühtekokku 4122 arhivaali 13. sajandist kuni 19. sajandini.
EAA.854.2.1 – Taani kuninga Erik IV ürik 24. juulist 1240, mil vastne kuningas tuletas Harju-, Järva- ja Virumaa vasallidele meelde kümnisekümnise (decima decimarum) maksmise jätkamise kohustust Tallinna piiskopile.
EAA.1000.1.68 – Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kinkeürik Pärnumaal asuvate Sauga, Ullaste, Lemmetsa, Ridalepa, Kurena, Nurmiste ja Viluvere mõisate pärusvalduseks andmisest 07.07.1628.
EAA.854.2.256 – Vendade Johann ja Magnus Brümmeri vahel 01.07.1641 sõlmitud leping, hõlmates nende pärusmõisaid Väike-Nõmmkülas ning Suur- ja Väike-Metskülas Haapsalu läänis.
EAA.2062.2.56 – Mõisaomaniku Carl Gustav Tolli ja assessori Herman de Lagerstierna vahel 19.09.1706 sõlmitud ostu-müügileping Läänemaal Kullamaa kihelkonnas asunud Tolli mõisa üle.
EAA.854.2.255 – Bernhardt Rehbinder lese Elisabeth von Fittingshofi ja Tallinna raehärra Mathias Pforteni vahel sõlmitud ostuleping, millega viimane omandas Kruusimäe mõisa Kadrina kihelkonnas.
EAA.854.1.788a – Saksa Rahva Püha Rooma riigi ja tema liitlaste ning Prantsuse kuningriigi vägede vahel peetud lahingu kirjeldus ja vägede asendiplaan ülem-Reinil 31.10.1710.