Rahvusarhiivi ajaveeb

Rahvusarhiivi ajaveeb

Meie ajalugu, meie arhiiv

09. novembril avati Uhtna raamatukogus pidulikult Eesti esimene topoteek, mis koondab ajaloolisi dokumente ja fotosid Uhtnast ja selle lähiküladest.

Eesti esimese topoteegi avamine Uhtna raamatukogus 09.11. 2016. file-10-11-2016-18-06-29

Eesti esimese topoteegi avamine Uhtna raamatukogus 09.11

Mis on topoteek?
Topoteek on kogukonna (küla, vald, selts vm) koostatav ja hallatav paikkondlik veeb, teisisõnu ühisloome platvorm, mis annab ligipääsu kogukondade digiteeritud ajalooallikatele. Eesti esimese topoteegi eestvedaja, Uhtna raamatukogu direktor Inge Pikkoja on nimetanud topoteeki külamuuseumiks, mida saab igaüks oma kodus külastada.

Mis on topoteegi eesmärk?
• Topoteegi eesmärk on anda kogukondadele ühine veebirakendus põhiliselt erakätes asuva ajaloolise ainese digitaalseks tutvustamiseks ja selle esitlemiseks kaardil.
• Topoteek annab võimaluse tuua väikeste kogukondade pärand veebikasutusse ja avada seeläbi kohalikku ajalugu Eestist kaugemalgi.
• Topoteek väärtustab erakogudes leiduvat fotopärandit ja aitab huvilistel oma pärandit tutvustada teistele sarnaste huvidega inimestele ja kogukondadele.
• Topoteek liidab ajaloolise ainese avalikku andmebaasi, mis on varustatud topoteekide loendi ning kuupäeva ja asukoha viitega.

Mida saab topoteeki lisada?
Topoteeki saab lisada fotosid, dokumente ning heli- ja videosalvestusi. Rõhuasetus on fotodel – fotol kujutatu kirjeldamisel ja kujutatu asetamisel kaardile nii, et ajalooline võte on seostatav tänapäevase asukohaga. Lisatavale ainesele ei ole seatud ajalisi piiranguid, nii on topoteeki oodatud ka lähiminevikku ja kaasaega kajastavad fotod.

Kes saab topoteeki luua?
Topoteeki saab luua iga huviline. Topoteegi loomine on vabatahtlik ja entusiasmil põhinev töö, mis eeldab vaid vähesel määral arvutikasutamise oskust kujutise sisestamisel ja kirjeldamisel topoteegi veebis. Igas kogukonnas on vajalik vähemalt ühe topoteegi haldaja olemasolu.
Kui on huvi oma topoteegi loomiseks, palume kontakteeruda Eesti topoteekide koordinaatori Sven Lepaga (sven.lepa@ra.ee)

Kuidas topoteek Eestisse jõudis?
Topoteek jõudis Eestisse rahvusvahelise projekti Community as Opportunity  ehk eestikeeli Kogukond kui mänguruum kaudu. Eestis on projekti partner Rahvusarhiiv, projektis osaleb 17 Euroopa arhiivi ja teadusasutust.

Kus riikides veel topoteeke on?
Hetkel on topoteekide keskkond kasutuses eeskätt Austrias, kuid seda on katsetatud ka Saksamaal, Tsehhis ja Horvaatias. Eesti lähiriikidest on sama projekti raames topoteeke loomas Soome ja Rootsi. Kõikide topteekidega saab tutvuda keskkonna pealehel.

Uhtna topoteek. Kuvatõmmis.

Uhtna topoteek

Uhtna topoteegis saab näha rohkem kui 600 fotot ja dokumenti. Topoteekide näol ei ole tegu suletud keskkondadega ja aja jooksul on sinna võimalik lisada materjali juurde. Samuti on võimalik fotodele lisada infot, mis varem teadmata oli. Nii tundsid Uhtna topoteegi avaürituselgi kohaliku naisseltsi liikmed ära fotodelt mitmed tuttavad näod ja info sai andmebaasi lisatud.

Intervjuu Uhtna topoteegi haldaja Inge Pikkojaga:

Kuidas teist sai topoteegi haldur?
Topoteegid pakkusid huvi sellepärast, et enne mind oli siin Uhtnas palju pilte kogutud. Need seisid kappides, nagu ka erinevad põnevad dokumendid. Ma olin pilte skänninud, ma hoidsin neid pulkadel ja kõvaketastel ning mul ei olnud ühtset kohta, kus neid eksponeerida. Nii ma leidsin, et topoteek on selleks suurepärane võimalus.

Mis te arvate, kas inimesed hakkavad seda kasutama?
Ma väga tahaks loota, et hakkavad. Kui ma näen, kuidas Facebookis tekivad elavad arutelud vanade piltide juures, siis ma loodan siiralt, et et inimesed vaatavad pilte topoteekides ja arutlevad nende üle kodus.

Mis on teie lemmikpilt Uhtna topoteegis?
Ma arvan, et see pilt, mis on seal üleval vasakus nurgas. Hobuse ja kutsariga. See on Uhtna mõisast üks kauneimaid pilte.

Uhtna mõis, 1918. Erakogu. Kutsar ja kahe hobusega vanker Uhtna mõisa ees.

Uhtna mõis, 1918. Erakogu.



Rahvusarhiivi ajaveeb

Saada uued postitused mulle e-mailile

LisaJälgi