Hiljaaegu jõudis lõpule mahuka, üle 18 000 säilikuga Kommunaalprojekti fondi ERA.T-2 korrastamine, see on üks rahvusarhiivis säilitatavatest projektasutuste arhiividest. Projektinstituut Kommunaalprojekt, hilisem RAS Kommunaalprojekt tegeles nõukogude perioodil ühiskondlike ehitiste ja vanemate eluhoonete kapitaalremondiga, seetõttu leiab siit fondist olemasolevate hoonete remondiprojekte, tehnilisi projekte kommunikatsioonide, küttesüsteemide paigaldamiseks ja tööjooniseid, aga ka näiteks arhitektuurimälestiste restaureerimise ja rekonstrueerimise projekte, sisekujundusi, plaane ja uuringud, samuti tee-ehituse ja haljastusprojekte. Objektide hetkeseisukorra kaardistamisel on fotodele jäädvustatud omaaegset hoonestust ja hoove ning tänavapilti – vaateid, mis praeguseks on kadunud.
Üks huvitavatest haljastusprojektidest on Tallinna vanalinna vertikaalhaljastuse ja hoonete fassaadide lilledega kujundamise eskiisprojekt (ERA.T-2.4-1.20449), kus rohketel osaliselt koloreeritud fotodel on näidatud, milline võiks välja näha õieehtes suvine vanalinn. Projekti algatajaks oli OPR-80 orgkomitee ehk eesmärgiks oli 1980. aastal Tallinnas peetud olümpiaregati ajaks vanalinn lille lüüa.
Vanalinna Elamute Ekspluatatsiooni valitsuse esitatud tellimuskirjas olid toodud hoonete aadressid, millele kommunaalprojekt koostas haljastuse eskiislahendused. Projekti juurde kuulusid joonised puidust ja betoonist istutuskastide valmistamiseks ning plastikust istutuskonteinerite joonised, millega tuli vooderdada puidust lillekastid. Plastikust sisemiste konteinerite valajaks pidi saama keemiakombinaat „Orto“. Projekti selgituskirjas antakse lisaks projektis kasutatud taimede nimekirjale ka põhjalikud soovitused, milliseid taimi võiks omavahel kombineerida ja kuidas neid hooldada, kui tihti kasta ning väetada.
Haljastusplaanidel kasutatud taimede nimekiri ei ole mõistagi nii rikkalik, kui oleks saadaval tänapäeval, ent siiski mitmekesine: kress e mungalill, hübriidpetuunia, mugulbegoonia rippuvad sordid, viirpelargoon, suureõieline nemeesia, peiulilled, mehhiko päsmaslill ning ronitaimedest metsviinapuu, humal ja õisuba.
Iga hoone haljastuslahendus on kujutatud fotol, mis lisaks kavandatavale fassaadi elavdavale vertikaalhaljastusele dokumenteerib ka selle olukorda 1978. aastal. Mõned hooned on jäänud fotole ka juba olümpia-eelse renoveerimise tellingutes ning üksikud on ehitustööde tõttu jäänud ka jäädvustamata. Igatahes muudavad lisatud taimsed värvilaigud romantiliselt laguneva vanalinna elavamaks ja ligitõmbavamaks.
Uurides, mis projektist edasi sai, jõudsime selle autori H. Viljasaareni, kes nentis, et talle teadmata põhjusel jäi vanalinna vertikaalhaljastuse projekt ellu viimata. Nii tuli 1980. aasta olümpiasuvi vanalinnas vaid Poola restauraatorite renoveeritud fassaadide säras. Tänasel päeval on vanalinnas põhiliseks lilleilu toojaks restoranide väliterrassid ja linnavalitsuse poolt laternapostidele paigaldatud amplipotid. Lillekaste ülemistele akende ning rõdudele panna ning neid hooldada võiksid kohalikud elanikud, keda vanalinnas praegusel ajal napib.