Rahvusarhiivi isikufondidele on lisandunud Ameerika Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) esindaja George F. Robinsoni ja tema abikaasa Inezi arhiiv (ERA.5912). Dokumendid andis Rahvusarhiivile üle Eesti Arhiiv Austraalias. Mitmekülgne kogu kajastab perekond Robinsoni tegemisi 1920. aastate alguse Eestis, sealhulgas George Robinsoni ametialast tegevust NMKÜ eestvedamisel Tartus. Arhiivis leiduvad dokumendid annavad läbilõike aastatel 1920–1923 Tartus elanud ja inglise keelt kõnelenud rahvusvahelise seltskonna elust ja tegemistest. Nende kõigi ühendamiseks ja inglise keele propageerimiseks asutati George Robinsoni eestvedamisel Tartus 1920. aastal „Mayflower Club’i“ nimeline selts.
Arhiiv sisaldab Inez ja George Robinsoni isiklikke dokumente, päevikuid, kirjavahetust ning mitmesuguseid Eesti kohta kogutud materjale. Nendele lisaks on veel Ameerika NMKÜ tegevust kajastavaid dokumente, sealhulgas kirjavahetus, ajaleheväljalõikeid jms. Märkimisväärse osa arhiivist moodustab üle 600 fotost ja fotopostkaardist kogu, mis koosneb peamiselt Eesti loodus- ja linnavaadetest ning perekond Robinsoni perekondlikest, seltskondlikest ja ametialastest fotodest.
George F. Robinson sündis 11.01.1873. aastal Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis. Inez Abigail Harris sündis 10.06.1873. aastal Ameerika Ühendriikides, samuti Pennsylvania osariigis. George ja Inez abiellusid 28.01.1897. aastal, George töötas juba siis Ameerika NMKÜ sekretärina. Tütar Margaret Irene Robinson sündis 15.09.1909. aastal New Jersey osariigis. 1920. aasta kevadel saadeti George pikaajalisele töölähetusele Eestisse, kus tema ülesandeks oli Ameerika NMKÜ osakonna asutamine Tartus. Inez ja Margaret ühinesid George’iga sama aasta augustis. Robinsonid elasid Tartus kuni 1923. aasta oktoobrikuuni.
Esimesed kaks aastat oli Robinsonide elukohaks Tartus Rüütli tänav 7a, kus nende kasutusse oli antud Rosenthalide korterist saal, raamatukogu ja paar magamistuba. 1922. aasta oktoobris kolisid Robinsonid Tiigi tänaval asuvasse Oettingeni villasse (praegune Tiigi Seltsimaja), kus üürisid maja kogu teist korrust.
Robinsonide tutvusringkond Eestis oli väga lai. Nad suhtlesid nii kohaliku haritlaskonna (Tartu Ülikooli professorid Aleksander Paldrok ja Aleksander Lipschütz olid Robinsonide head sõbrad) kui ka Nõukogude Venemaa sõjapõgenike ning eestlastest üliõpilastega. Palju käisid Robinsonid läbi Ameerika NMKÜ ja NNKÜ (Noorte Naiste Kristliku Ühingu) liikmetega, kes resideerusid Eestis ja Lätis. Kõige sagedasemad külalised Robinsonide kodus olid Ameerika NMKÜ Tallinna osakonna juhataja Herbert Gott koos abikaasaga ning kehalise kasvatuse osakonna eestvedaja Maurice Ross.
Kodus külaliste võõrustamise kõrvalt käisid Robinsonid koos sõprade ja tuttavatega veel sageli väljasõitudel looduses. 1922. aasta jaanipäeval käis ameeriklastest, venelastest, sakslastest, itaallastest ja eestlastest koosnenud rahvusvaheline seltskond paadiretkel Luunja mõisas. Väljasõit on jäädvustatud arvukatel fotodel ja Inez on oma päevikusse kirjutanud sellest seiklusest (tehnilised äpardused paadimootoriga, ootamatult soine ja märg jõekallas jne) mitu lehekülge värvikaid kirjeldusi.
Arhiivis on kokku kuus Inez Robinsoni päevikut. Esimene neist algab 1920. aasta suvel Inezi ja Margareti reisiga New Yorgist Tartusse ning viimane lõpeb 1923. aasta sügisel kui Robinsonid olid tagasi Ühendriikidesse jõudnud. Päevikutes kirjeldab Inez peamiselt oma igapäevaseid toimetusi, mille hulka kuulus näiteks majapidamise korraldamine, külaliste võõrustamine ja ise külas käimine, kontsertide ja etenduste külastamine. Samuti kirjutab ta palju tütar Margareti tegemistest. Sageli on Inez päevikutes ka oma sissekandeid illustreerinud.
Päevikutest võib leida ka Inezi kommentaare Eesti eluolu kohta, eriti võrdluses Ameerikaga. Näiteks leidis Inez, et ameeriklaste jaoks oli väga raske harjuda siin kombeks olevate viisakusavalduste ja formaalsustega ning ta oli hämmeldunud, et teda kutsuti „armuliseks prouaks“. Samas täheldas Inez, et mõneti oli Eestis lubatud käitumine, mis Ameerikas oleks mõeldamatu. Selle näiteks tõi ta nii lauakombeid (leivaviilu asetamine praetaldriku äärele, mitte eraldi leivataldrikule) kui ka muud (kihlatud noormeest ja neiut kutsuti Eestis pruudiks ja peigmeheks, Ameerikas kasutati neid termineid alles abiellumisel). Inez tegi märkmeid ka laiemas maailmas toimuva kohta, näiteks 1923. aasta sissekannetes on järjepidevalt üles tähendatud Saksa marga väärtuse langemine.
Robinsonide arhiivi materjalidest moodustavad olulise osa Ameerika NMKÜ tegevust kajastavad dokumendid ja fotod. George’i töö ja NMKÜ tegemistega seotud mured ja rõõmud olid sagedane teema ka Inez Robinsoni päevikutes. Näiteks Tartu NMKÜ-le 1923. aasta sügisel uute hoonete ostmiseks raha kogumise kampaania organiseerimisest kirjutas Inez mitme nädala kestel väga detailselt. Arhiivis leidub ka hulgaliselt fotosid NMKÜ konverentsidest ja muudest üritustest. Eriti arvukalt on esindatud spordivõistluste fotod.
Lisaks ühingu tegevusele Eestis, kajastab osa fotokogust NMKÜ tegemisi aastatel 1916–1920 Põhja-Venemaal. Ühingu liikmed, sealhulgas George Robinson, käisid seal humanitaarabi jagamas nii liitlaste sõduritele kui ka kohalikele elanikele.
Robinsonid lahkusid Eestist 29.10.1923. aastal. Inez kirjutas päevikus selle päeva sissekandes, et ta tegi Toomemäel veel viimase jalutuskäigu jätmaks hüvasti väikese linnaga, mida ta oli seal veedetud kolme aasta jooksul õppinud väga armastama. Robinsonide sõbrad, tuttavad ja teenijad saatsid nad rongiga Riia poole teele lillesülemitega ja rügemendiorkestri mängu saatel.