Liina Maadla, kasutusosakonna asejuhataja
B. Laipmani büst, 1933. ERA.R-1665.3.25
Madara uurimissaalis avati juuli alguses näitus, mis heidab pilgu Roman Haavamägi elule ja loomingule, põhirõhuga 1920. – 1930. aastatel. Rahvusarhiivis säilitatakse nimelt kunstniku põnevat isikufondi (ERA.R-1903), mis sisaldab tema joonistusi, monumentide projekte, fotosid ja kirjavahetust. Näituse koostamisel on kasutatud ka Roman Haavamägi esimese abikaasa, Elfriede-Margarethe (Ella) Kingo-Espenbergi, kes oli samuti kunstnik, isikufondi (ERA.4421) ning SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid fotosid. Näituse koostas Liina Maadla ning kujundas Einike Leppik.
Roman Haavamägi (1891 – 1964) sündis neljalapselisse Tallinna kingsepa perekonda. Alghariduse omandas väike Roman Martin Lutheri lastekodukoolis ja Tallinna Nikolai kihelkonnakoolis. 1902. jätkas noormees õpinguid Paldiski õigeusu kihelkonnakoolis. Aastatel 1914 – 1917 õppis Roman Haavamägi Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis Nikolai Triigi ateljees, paistes silma andeka õpilasena. 1917. aastal õpingud katkesid, sest sügisel mobiliseeriti ta sõjaväkke.
Perekond Espenberg, 1902. ERA.R-1903.1.57.19
Roman Haavamägi-Espenberg ja Aleksander Krims Haapsalus, 1920. aastad. ERA.R-1903.1.57.24
Aastatel 1918 – 1921 oli Roman Haavamägi joonistusõpetaja Paldiski reaalgümnaasiumis. 1921. aastal asus ta Haapsalus iseseisvalt elama ja vabakutselisena oma erialal tööle. Lisaks maalimisele andis noor kunstnik joonistustunde.
Roman Haavamägi oli 1917. aastal üks kunstiühingu Vikerla asutajaid. Aastast 1916 kuulus ta Eesti Kunstiseltsi ning 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, 1926. aastast Eesti Kunstnikkude Rühma ning oli 1946. aastast Kunstnike Liidu liige.
Looming
20. sajand tõi Eesti kunstiellu muutused. Sajandi alguses vähenes akadeemilise kunsti suunaandev osa ja järjest rohkem hakati orienteeruma moodsamatele rahvusvahelistele kunstisuundadele. Uuteks eeskujudeks said impressionistid, ekspressionistid ning futuristid. Eriti tähendusrikkaks eesti kunstile kujunes kunstiühing „Pallase“ moodustamine Tartus 1918. aastal.
Roman Haavamägi esimesed säilinud joonistused pärinevad aastatest 1911 – 1913. Need on põhiliselt tušši- ja pliiatsijoonistused. Esimestel näitustel, 1920. aastate alguses, esines kunstnik peamiselt akvarellide ja graafikaga, domineerivad maastikupildid ja natüürmordid.
Akvarell. ERA.R-1903.1.23.121
Roman Haavamägi eestvedamisel anti 1923. aastal välja eesti kunstnike reproduktsioonide kogu „Väike mapp“ I ja II. Mapid sisaldasid kokku 20 reprot eesti kunstnikelt ning nende ilmumine oli eriti oluline haridussüsteemile, sest koolides ei leidunud seni ühtegi õppevahendit, mis oleks tutvustanud õpilastele lähemalt eesti kunsti.
Väike mapp II, 1923. ERA.R-1903.1.23.88
Aastatel 1920 – 1926 tegeles noor kunstnik ka raamatugraafikaga. Tema kujundatud olid mitmed õpikud, samuti tegi kunstnik neil aastail koostööd ajakirjadele „Laste Rõõm“ ja „Vikerkaar“. Tema loodud illustratsioonid olid lihtsad ja lastepärased, ent juba siis võlus noort kunstnikku ka skulptuur. Omalaadse dekoratiivse skulptuurtööna valmis Roman Haavamägil ornamentaalses laadis “Päikesekell” (1924, dolomiit), kella viiel madalreljeefis teostatud tahul kujutas kunstnik inimese elu hällist surmani.
Päikesekell, 1924. ERA.R-1903.1.58.36
1930. aastate alguseks on Roman Haavamägist kujunenud hea käega skulptor. Tema vabaplastikat iseloomustab rangevormilisus, samas vabaplastikas teostatud portreed on vähem realistlikud, kandes eneses rohkem kujutava üldist iseloomu, näiteks „Ivi“, „Naise pea“, „Ema“.
Naise pea, 1925. ERA.R-1903.1.58.56
1932. aastal registreeriti Roman Haavamägi Haridusministeeriumi Kutseoskuste osakonnas kutseõigusliku kunstnikuna skulptuuri alal. Kutseõiguslikel kunstnikel oli õigus vastu võtta tellimusi ja kuulutada oma kutsetegevust, pidada õpilasi ja saada soodustusi, mis olid sellekohastes seadustes kultuuri- ja kunstitegelastele ette nähtud. Tellimustööna püstitatigi näiteks Rakverre kirjanik Juhan Kunderi (1937), Väike-Maarjasse luuletaja Jakob Liivi (1938), Nõmme-Rahumäele luuletaja Peeter Grünfeldt (1939) ja Tormasse kirjanik Carl Robert Jakobsoni (1940) monument.
J. Kunderi monumendi projekt, 1937. ERA.R-1903.1.8.12
Kunstniku elu mõjutas majanduslik kehvus. Aastatel 1925 – 1933 sai ta pidevalt toetust Kultuurkapitalilt. Pere ülalpidamiseks asutas ta 1938. aastal Haapsallu dekoratiivkunstiateljee “Saare Marmor”. Põhiliseks töösuunaks oli hauamonumentide valmistamine. Juba varem oli kujuril valminud mitmeid hauatähiseid, näiteks 1936. aastal Aleksander Hellatile Sangastesse. 1938. aastal valmisid hauakivid Helve Mikkelile ja Aasa Ellerheinale Haapsalus. Roman Haavamägi poolt tehtud hauatähistele oli iseloomulik portreereljeefide kasutamine. Oma üldkäsitluselt olid need lihtsad. Vahetevahel kasutas ta ka mõningaid sümboolse tähendusega elemente.
Haavamägi teostatud on ka kolm Vabadussõja ausammast: Lääne-Nigulas (1930), Viljandi kalmistul (1933) ja Petseris (1940, jäi avamata). Temalt pärines ka Eesti sõjaeelsete aastate üks suuremõõtmelisemaid mälestusmärke, kapten Anton Irve kahekordses elusuuruses pronksskulptuur Viljandis.
Haapsalu Kaunistamise Selts
Pärast Esimese maailmasõja lõppu asuti korrastama Haapsalu mudaravilaid, laiendama nende majutusvõimalusi ning parandama linna üldilmet. 1921. aastal asutati Haapsalu Kaunistamise Selts. Selts seadis oma tegevuse peaülesanneteks alal hoida ja täiendada Haapsalu linna ja tema ümbruskonna looduslikku, ajaloolist ja kultuurilist ilu ning väärtust, asutada Haapsalus uusi kunsti- ja ajanõuetele vastavaid parke, promenaade ja mälestussambaid, valvata Haapsalu linna puhtuse ja heakorra eest. Seltsi loomisest ja põhikirja väljatöötamisest võttis osa ka Roman Haavamägi, kelle eluülesandeks sai Haapsalu promenaadide ja parkide kujundamine. Haapsalust sai Eesti kõige rikkalikumalt skulptuuridega ehitud linn.
1924. aasta suvitushooaja alguseks avas selts oma seltskondliku maja – kohvik “Ateena”. Hoone renditi Haapsalu linnavalitsuselt. Maja ümbrus korrastati ja rajati park, mis hiljem sai tuntuks Tobiase pargina. Samal aastal valmis “Ateena” ette kaunis, dekoratiivse lillornamendiga kaunistatud dolomiidist vaas.
Vaade kohviku Ateena eest merele, paremal skulptor Roman Haavamäe postament, 1930. EFA.196.2-2937
Kunstniku meelismaterjaliks oli dolomiit. Promenaadile suubuvate tänavate lõpetuseks valmistas Roman Haavamägi 1927 – 1928. aastal omapärase kujundusega kettidega ühendatud dekoratiivtulbad. Need olid mõeldud takistama veokite läbipääsu jalutusteedele.
Haapsalu rannahoone, 1930. aastad. EFA.3.0-28948
Alates 1930. aastast keskendus kunstnik üha enam Haapsalu kuurordi kaunistamisega seotud küsimuste lahendamisele. Samal ajal sekkus ta tihti ka kunstielu päevaprobleemide aruteludesse ning avaldades mitmeid artikleid ajakirjanduses.
1930. aasta lõpul rajati Tobiase pargi kõrvale nn. Aafrika rand. Legendi järgi tuleb nimetus sellest, et rannal viibivad ravimudaga kokku määritud patsiendid nägid välja nagu mustanahalised. On ka väidetud, et rand on nime saanud värviliste puuskulptuuride järgi. Nimelt valmisid 1931. aasta suvitushooajaks sinna palliväljak, muusikapaviljon, värvilised telkmajakesed ja hüppetorniga väliujula ning Roman Haavamägi valmistas sinna rea puidust polükroomseid kujukesi: päkapikud, marabu, Mikihiire ja krokodilli. Need olid väga lastepärased, mistõttu Aafrika rannast kujunes tõeline “laste paradiis”. 1930. aastatel oli see Haapsalu põhiline supelrand, kuhu toodi igal aastal uut liiva. Suvitushooajal mängis seal igal keskpäeval suveorkester. Toimusid tantsuõhtud ja iludusvõistlused.
Suvitajad Aafrika rannas päevitamas, 1930. aastad. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 1524 59 Ff 411
23. juulil 1940. aastal sõlmis Haapsalu Kaunistamise Selts Roman Haavamägiga lepingu Tšaikovski pingi valmistamiseks. Memoriaalpink valmis sama aasta septembris. Dolomiidist väljatahutud istepingi seljatoesse paigutas kunstnik helilooja portreereljeefi ja noodid P. I. Tšaikovski VI sümfooniast, mis on osaliselt inspireeritud Haapsalust. Mõnikord püstitas ta oma monumendid meelega kohtadesse, mis vajasid heakorrastamist, nii rajati näiteks Tšaikovski pink endisele prügimäele.
P. I. Tšaikovski pingi projekt, 1940. ERA.R-1903.1.12.32
Haapsalu Kaunistamise Seltsi ja kunstniku ühise töö tulemusena muutus Haapsalu üheks kaunimalt kujundatud linnaks Eestis. Roman Haavamägi oli suur iseõppija ning ihu ja hingega kõigi uute ettevõtmiste juures.