Liivi Uuet, arhivaar
NSVL Kaitseministeeriumi väeosad viisid oma dokumendid siit lahkudes kaasa või hävitasid. Nii tehti ka sõjaväe ja tsiviilkodanike vahel lävimist korraldanud sõjakomissariaatide üldasjaajamise dokumentidega. Ametlikult anti Eesti Vabariigi Kaitseressursside Ametile üle sõjaväekohuslaste arvestus. Lisaks sellele jäi alles eri sõjakomissariaatides üsna erineva sisuga dokumente. 2012. aastal andis Kaitseressursside Amet osa neist üle, 2014. aastal aga anti üle veel viimased dokumendid. Nüüd, kus korrastamine on lõppenud ja uut ainest enam tulemas ei ole, on aeg anda saadud dokumentidest ülevaade.
Kuna aines on väga juhuslik ja igalt arhiivimoodustajalt erinevalt säilinud, siis polnud otstarbekas luua igale kohalikule sõjakomissariaadile eraldi fondi. Aines on koondatud ühte fondi nr. ERA.5056, milles see on liigitatud arhiivimoodustajate järgi allarhiivideks. Vabariikliku sõjakomissariaadi allarhiivis on moodustatuid ka sarjad. Eraldi allarhiiv on moodustatud kartoteekidest. Kartoteegid on järjestatud vene tähestiku järgi, mõnes kartoteegis on järjestusvigu, mida pole parandatud. Kokku inventeeriti 686 säilikut. Arvele on võetud kogu üleantud materjal, hävitamiseks eraldati vaid mõned dubletid ja fragmendid. Lähtutud on põhimõttest anda ülevaade asutuste tegevusest.
1991.a. sügisel võeti sõjakomissariaadid vastloodud Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi haldusesse. Enne tegelikku ülevõtmist viidi suur osa ladestunud dokumente Eestist ära, kiirustamise tõttu üsna süsteemitult. Ära viidi kõik üldasjaajamise dokumendid: käskkirjad, eelarved, plaanid, aruanded, komissariaatide isikkoosseisu dokumendid, enamik kutsealuste väeosadesse suunamise ja reservväelaste kordusõppuste materjalidest, võimalik, et ka osa kirjavahetust vanemate aastakäikude sõjaväeteenistuse ja sõjast osavõtu kohta. Kuna pole kasutada selleaegseid dokumentide loetelusid ega asjaajamisjuhendeid, on hulka raske hinnata. Eri asutustest on järele jäänud erinevaid dokumendiliike. Enam-vähem täielikult jäid Eestisse kutsealuste arvestusraamatud (sünniaastad 1931-1974) ja arvestuskaardid (vanim aastakäik Tallinnas 1899, enamikus hilisemad) ning sõjaväeteenistusse kutsutute nimekirjad kuni aastani 1991. Osaliselt on alles jäänud materjalid Afganistani ja Tšernobõli saadetute kohta. Mõne rajooni sõjakomissariaadist (Viljandi ja Põlva rajooni sõjakomissariaat ) polegi dokumente Eestisse jäetud. Kingissepa rajooni sõjakomissariaadi Eestisse jäänud dokumentidest on moodustatud fond SAMA.468.
Äraviidud ainesest on teada, et sõjakomissariaatide endi tegevust puudutavad ning maa- ja õhuvägede dokumendid on Kaitseministeeriumi Keskarhiivis Podolskis, merevägede dokumendid Kaliningradis. Rea- ja ohvitserikoosseisu ningkutsealuste arvestuskaardid ja -raamatud on jäänud Kaitseressursside Ametisse. Mõningaid dokumente on hiljem leitud ka mujalt, nii anti Sõjamuuseumile sõjaväekohuslaste ja sõjaväe teenistujate teenistustoimikuid kokku 28 500 säilikut. Nüüd on need üle antud Rahvusarhiivile – fond ERA.5072.
Fondi ERA.5056 ainese võib jagada nelja peamisse liiki. Mahukaim on neist Suurest Isamaasõjast ( kui jääda algse nimetuse juurde) osavõtuga seotud kogum: kirjavahetus ja nimekirjad Eestist pärit langenute ja teadmata kadunute kohta, mobiliseeritute ja langenute kartoteegid, üksikutest maakondadest on dokumente 1944-1945.a. järelmobilisatsiooni kohta. Teine suur ainerühm on sõjahauad ja vennaskalmistud. Kolmas ja väga mahukas on sõjaveteranide teema: haldusüksuste territooriumil elavate veteranide nimekirjad, teatised nende teenistuse kohta, kartoteegid, autasustatud veteranide nimekirjad. Ainus sõjakomissariaadi põhitegevust kajastav dokumendiliik on kutse- ja arstliku komisjoni protokollid ja veidi kirjavahetust selle kohta. Nagu öeldud, on üksikute komissariaatide arhivaalid säilinud väga erinevalt.
Juba arhiivis olevatest seotud ainesest on olulisimad mõned endise niinimetatud Parteiarhiivi fondid: Suure Isamaasõja ajaloo komisjon (ERAF.32), väeosade poliitosakonnad jm. Arhivaalide kasutamist piirab oluliselt isikuandmete kaitse seadus. Need piirangud selguvad juba nimistust. Palju konkreetseid inimesi puudutavat teavet on neile, keda see huvitab, juba teada. Kui vaadata aga fondi tervikuna, avaneb sealt uks seni vähetuntud ja arhiivis puudunud maailma, kahjuks vaid küll vaid praokile.