Rahvusarhiivi konservaatorid osalesid 22.-25. aprillil Tallinnas toimunud 14. Balti konservaatorite triennaalil (The 14th Batlic States Triennial Conservators’ Meeting. Connecting Histories: Conservation in a Shifting Landscape) nelja posterettekandega. Posterettekanneteks tehtud konserveerimistööd on huvitav sissevaade Rahvusarhiivi konservaatorite töösse.
Avaldame konservaatorite postrid Rahvusarhiivi blogis artiklitena.
2023. aasta sügisel leiti Raplamaalt metsavendade peidik (piimanõu), kus muuhulgas olid kolm tekstiilile dubleeritud kaarti ja dokumendid. Teada olevalt peideti piimanõu koos sisuga 1950. aasta teises pooles maamulda ja leiti 70 aastat hiljem. Leid anti üle Eesti Mälu Instituudile, kes tõi need konserveerimiseks Rahvusarhiivi.
Kolm kaarti, nr 12, 14 ja 15 pärinevad Teedeministeerimi poolt 1938. aastal välja antud Eesti maanteede kaartide kogumikust, on mõõtkavas 1:300000. Puidumassi paberil värvilised trükikaardid olid dubleeritud marliriidele. Kaartide mõõdud on 25×28 cm.
Kaart nr 12 enne konserveerimist.
Kaardid nr 14 ja 15 enne konserveerimist.
Kaartide üldseisund oli halb. Selle peamiseks põhjuseks võis lugeda ebasobivat säilituskeskkonda ja kaartide valmistamisel kasutatud materjale. Kõik kaardid olid tugevalt määrdunud ning iseloomuliku kopitanud lõhnaga. Kaardid olid rabedad, paber oli tõmbunud pruuniks. Samuti võis täheldada pinnal voolujooni, erinevaid plekke ja abrasiooni. Kuna kaarte oli hoitud piimanõu sees kokku voldituna ja rullis, siis võis seal leida deformatsioone ja teisi mehhaanilisi kahjustusi. Murdejoontel esinesid puuduvad osad ja lahtised paberikihid. Kaartide dubleerimisel marli riidele on kasutatud väga kleepuvat ja paksu liimainet.
Kaardi nr 12 murdejooned ja puuduvad osad.
Kaardi nr 14 abrasioon, voolujooned, plekid.
Enne kaartide konserveerimist mõõtis Rahvusarhiivi Tartu säilitusosakonna konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru paberi pH-d ning testis ligniini sisaldust. Ligniini test (phloroglucinol) andis positiivse tulemuse. Üllatava tulemuse andis paberi pinna pH, mis enne konserveerimist oli 9,0. Ebatavaliselt kõrge pH väärtus võis olla tingitud hoiutingimustest (alumiiniumist piimanõu ja muud selles sisalduvad objektid). Aluseline keskkond ja niiskus võisid avaldada kaartidele kahjulikku mõju.
Konserveerimistööde käigus puhastati kaardid lahtisest tolmust ja mustusest. Kõige suuremaks probleemiks oli marli liimimiseks kasutatud liim, mida oli paberi hapruse tõttu väga raske eemaldada. Seetõttu otsustati marli täielikult eemaldada vaid parimas seisukorras olevalt kaardilt (nr 14).
Pindmiste liimijääkide eemaldamiseks kasutati esmalt kummi (Crepe Eraser, PEL). Liimi eemaldamiseks testiti erinevaid meetodeid, sealhulgas Nanorestore® geele, mis aga soovitud tulemust ei andnud. Esiküljel kasutati atsetoonikompresse, tagaküljel aga eukalüptiõli kompresse, kuna see aurustub aeglasemalt ja toimib suuremal pinnal paremini. Kuna marli oli väga tugevalt paberi küljes, ei olnud võimalik liimijääke kiudude vahelt täielikult eemaldada.
Liimi eemaldamine Crepe Eraseriga.
Kõik kolm kaarti pesti veevannis ning liimistati 0.5% CMC (naatriumkarboksümetüültselluloos) vesilahusega. Kaardid nr 12 ja 15 parandati sobilikku tooni paranduspaberiga, kaardi nr 14 kadude täitmiseks kasutati käsitsi valamise meetodit ning taustati tugevuse andmiseks ning pinge vähendamiseks kolme erineva paksusega Jaapani paberiga (9 g/m2 loorpaberiga, 24 g/m2 , 12 g/m2 Tengu NAJ color). Pärast märgtöötlust langes paberi pH 6.1. Kaardid ümbristati arhiivipüsivast kartongist mapiga (Klug-Conservation) ning eraldati üksteisest siidipaberiga (Zelluloos).
Esmalt tundusid piimanõus olnud kaardid olevat suhteliselt heas seisukorras, kuid konserveerimise käigus ilmnes kahjustuste tegelik ulatus. Konserveerimistöötlused parandasid kaartide seisukorda märkimisväärselt. Konserveeritud kaardid on tagastatud omanikule.
Kaardid nr 12, 14 ja 15 pärast konserveerimist.
Fotode autor Liis Turnau.