Liina Rebassoo, arhivaar

NB! JÄRGMINE AJAVEEBI POSTITUS ILMUB 14. JAANUARIL. ILUSAT AASTA ALGUST!

Kõik materiaalsete väärtustega seonduv on arhiivimaterjalide põhiaineseid. Lisaks muljetavaldavatele kaebekirjade, kohtu- ja kinnistustoimikute massiividele kuuluvad valdkonna põnevate, kuid vähemtuntud allikate hulka kindlustusdokumendid. Nende hulgas on 1852. a loodud Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi (fond EAA.3761) materjalid. Seal leiduvad Põhja-Eesti, st Eestimaa kubermangu kindlustuspoliisid kuni aastani 1902. Jaotatud on need valdavalt mõisapiirkondade, vahel alevite järgi. Hilisemates materjalides esinevad poliisid osalt juba talude kaupa.

Tulekindlustuspoliisid muudab eriliseks enneolematu detailsus, millega kõik kindlustatud hooned üles on loetletud. Suuremate mõisade sissekanded küündivad vahel suisa mitmekümne eraldiseisva ehitiseni, kurioossematel juhtudel ka sadadeni (sic!). Iga hoone juures on eraldi kirjeldatud selle ehitusstiili, -materjali, küttekolde olemasolu, katuse materjali, kaugust lähemalasuvatest hoonetest, vanust ning viimaks ka kindlustussummat. Sageli leidub ehitise nimetuse juures täpsustus, kui ühe katuse all asusid mitu hoonet. Enamasti on mainitud ka hoonete omanik.

Eriliselt väärtuslikuks muutub allikas tänaseks hävinud hoonete puhul. Vaatleme selleks lähemalt ühe omal ajal suursuguse mõisa, Ida-Virumaal Sinimägede lähistel asuva Vaivara mõisa näidet. Mõisa hoonestus hävines pea täielikult II maailmasõja käigus. Säilinud on vaid sepikoda, ait, osaliselt tall ning kelder.

1898.a Vaivara mõisa kohta käiva poliisi all on aga koos paari külaga kokku loetletud koguni 182 hoonet.

Tänapäeval kõlavad eksootilisemalt ehk jääkelder (sks k Eiskeller), viinakelder (Spiritus Keller), pumbamaja (Pumphaus), elevaatorihoone (Elevatorhaus), nuumhärjalaut (Mastochsenstall) või praagahoidla (Bragereservoir). Saame teada, et praagahoidla oli kivipostidega puithoone, katus oli valmistatud asfaldist ning üldiselt oli hoone heas seisukorras.

Mõisa mastaabist ja majanduslikust mitmekülgsusest annavad mõista nii arvukad laudad ja küünid kui ka hoopis tellisehoidla ning suvemajad. Viimaseid kerkis piirkonda arvukalt 19. sajandi lõpul seoses 1870. a avatud Peterburi-Tallinna raudteega.

Kõrvutades poliisis loetletud külade materjali tollest ajastust pärit kaardiga tekib piirkonnast juba ruumilisem pilt.

Viimaks, üks põnev näide Vaivara mõisa alla kuulunud Lellomäe talust. All pildil näeme, et talu all on loetletud vaid üks hoone, teatud kui “Datsi maja”. Algselt võib selline nimi kummastust tekitada, kuna puudub seos talukoha omaniku A. Terasega. Siiski teades, et tegemist oli suvilate piirkonnaga ning hoone juurde kuulub ka klaasbalkon, võib juba kindlalt arvata, et tegu oli suvilahoonega. Nimi “Datsi” on ilmselt mugandus venekeelsest дача’st.

Kokkuvõttes, tegemist on huvitava materjaliga kõigile kohaloo huvilistele. Eelkõige, kuna võimaldab tuvastada nii mõisade kui talude varasemat hoonestust koos vajaliku lisainfoga ning vahel ka omanikku. Seltsi kaudu kindlustatud kinnisvarade andmeid asus arhivaaride töörühm andmebaasi sisestama juba 1994. a, mille täiendamine hetkel jätkub. Esialgu on andmebaas siiski vaid abivahend õige säiliku ülesleidmiseks ja detailsemate andmetega tutvumiseks tuleks külastada meie uurimissaali.